komposisatiooniõppejõud, hiljem professor. Õpetanud Eugen Kappi, Evald Aava, Riho Päts, Edgar Arrot, Johannes Hiobit, Johannes Bleivet, Gustav Ernesaksa, Villem Kappi jpt, omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase tiitel. Artur Kapp pälvis Nõukogude Eesti preemia (1949) ja NSV Liidu riikliku preemia (1950). Teda peetakse viljakaimaks sümfooniate loojaks Rudolf Tobiase kõrval ja muusikakoolkonna rajajaks. Tuntud kui orelivirtuoos, kirjutas ta Eesti esimese orelikontserdi. Heino Eller õpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateooria ja komposisatsiooni õppejõud, viimase ala pealt peetakse teda eesti kõige viljakaimaks. Ta pani aluse nn Tartu koolkonnale. Õpilaste hulka kuulusid: Eduard Tubin, Karl Leichter, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Rääts, Heino Jürisalu, Arvo Pärt jpt. Artur Kapi (18781952): ,,Tubin on geenius... Tubin on parem kui Brahms" ,,Ärge minge välja efektidele, ärge kirjutage nagu diletandid, kes kergete võtetega
tähtsamateks nõueteks väljenduse loomulikkus, selgus ja loogilisus. 1937. aastal korraldas Eesti Muusika Akadeemiline Helikunsti Selts kodumuusika võistluse, kuhu saatis oma teoseid ka Villem Kapp. Tema ,,Eleegia" jäi kolmandale ning ,,Hetk" üheksandale kohale. (Tõnson 1967: 34-36, 40) Villem Kapp lõi innukalt kaasa kõigis kodukohaga seotud muusikaüritustel, kas koorijuhi, orelimängija või pianistina. 1937. aasta sügisel andis Villem Kapp Suure-Jaani kirikus oma esimese iseseisva orelikontserdi. Hiljem andis kontserte ka Viljandis, Türil ja Tartus. 1938. aastal 29. mail kirjutas Tallinna Konservatoorium Villem Kapile dimplomi väga heade hinnetega lõpetanud orelikunstnikule. Õpingute jätkamise A. Kapi kompositsiooniklassis 9 lõpetas isa surm. 1938-1940 töötas Villem Suure-Jaanis ja Tartus kantseleiametniku, organisti, klaveriõpetaja ja koorijuhina. 1938. aastal asus ta oma isa asemel ,,Ilmatari" koori juhiks, mida juhendas 1944