poolest sarnanesid nad oma seisuselt orjadega) 4) Mõisted: ristiusukiriku tekkimine misjonär- ristiusu levitajad misjoni käigus Toomkapiitel- kanoonikute poolt moodustatud piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel Visitatsioon- ehk külastus, mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist Kümnis- maa tähtsamaid makse , mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist Kirikuisa- kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik e. Kirikuriik- Moodustati 756. a sellistel maael, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 5) Araablased ja Islam Mosee- Islami pühakoda
piiskopi ümber. Kanoonikud - madalate astmete vaimulikud, kes olid koondunud piiskopi ümber. Toomkapiitel Kanoonikute moodustatud piiskopi juurde kuuluv abitav ja nõuandev kogu, kooses tavaliselt 12 kanoonikust. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Visitatsioon (külastus) mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides ordureeglitest kinnipidamist Preester (kr. k. presbyter vanem) tegi kristlaste hingehoiutööd. Oli õigus pühitseda armulauda, jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kirikutoimetusi. Iga vaimulik ei olnud preester Kümnis Maks, mis oli igal maal ja moodstas algselt kümndendiku saagist, sellega peeti ülal vaikulikke. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Vana Testament judaismi püha raamat ning sisaldab peamiselt juutide ajalugu ja prohvetite ettekuulutusi
Piiskopid olid algselt koguduse ülevaatajad. Linnas asus ka jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool- kateeder, millest on tulnud piiskopkiriku nimetus katedraal. Kaanon- vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- külastus mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist. Katoliku kiriku õpetus selle põhituumaks on usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb piiblil. Esimene osa vana testament sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi psalme jm. Uues testamendid on neli evangeeliumi, mis jutustavad kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, kristuse spostlite tegude kirjeldus ja nende kirjad esimestele kristlikele kogudustele. Islam
Dominiiklaste ordu eesmärkiks pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel. Paistsid silmad harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks keskajal. KLOOSTRID: Tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused ( 7korda päevas palvetamist ja pslamide laulmist). Oluline roll ka raamatute ümberkirjutamisel. Ümberkirjutusi tegid mungad spets ruumis skriptooriumis.( 1 raamat = 1 aasta sageli). Ordureeglitest olenevalt magati kas üksikkongides või ühises magamisruumis dormitooriumis. Söödi refektooriumis. Kloostreid võib nimetada ka eeskujulikeks põllumajanduslikeks suur ettevõteteks. REKONKISTA mõiste lähtub hispaaniakeelsest sõnast reconquista(tagasivallutus) ja tähistab ajaloos Pürenee ps tagasivõtmist muhamedlaste käest, nii nagu augustiinlik ,,püha sõja"idee seda ette nägi. RISTISÕDASID võib pidada täielikuks ebaõnnestumiseks, sest sõdade eesmärke ei
mis puudutasid peamiselt distsipliini ja jumalateenistuseläbiviimise korda visitatsioone külastuse ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist Kristlaste hingehoiutööd tegi preester Preestril oli õigus: pühitseda armulauda jagada teisi sakramente pidada jutlust sooritada muid kiriklike toiminguid Iga vaimulik polnud preester Vaimulike peeti üleval piiskopkonnasta või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annetustest Maal oli tähtsamaid makse kümnis
*kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. *verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. *vaimulike kontrollimine. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldusi. Visitatsioon - külastus, mille ajal piiskop käis läbi oma piiskopkonna kirikud ja kloostrid, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist. Preestrite ülesanded: *õigus pühitseda armulauda ning jagada teisi sakramente *pidada jutlust ja sooritada muid kiriklikke toiminguid. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Kirikuisad - kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Sakramedid rituaalsed toimingud nagu näiteks ristimine. Paavstiriik ehk Kirikuriik - 756.aastal moodustatud riik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Peatükk 10
valitsejad läänistasid maid ja paavstideks said sõjamehed, kes oluliselt usuelust ei huvitunud. Tüli oli aga paavstikoha pärast ülikuperedes. Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, eesotsas piiskopidega, omakorda mitu ühendavat peapiiskopkonda, eesotsas peapiiskopidega. Piiskopkonna keskus oli katedraal ehk toomkirik. Piiskopi pühitses ametisse preester, kelle valis maaisand ja kellega pidi nõustuma ka piiskop. Piiskop tegi ka visitatsioone, et kontrollida, kas ordureeglitest peetakse kinni. Mungad elasid üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi ehk kloostreid. Monte Cassino klooster rajati Benedictus Nursia poolt ja ta pani kirja ka Benedictuse kloostrireeglid, mille kohaselt tähtsaim oli alandlikkus ja distsipliin. Benedictuse reeglite osatähtsus kasvas, kui Gregorius Suur kuulutas ta pühakuks ja need reeglid levisid Frangi riigi ajal. Suurem tähelepanu läks nüüd palvetamisele, mis jättis munkade töö soiku. Kloostritest sai
Preester-armulaua pühitsemine, jutluste pidamine, sakramentide jagamine. Tegi hingehoiu tööd. Kanoonik-madalama astme vaimulik. Sõnast Kaanon-vaimulikkonna nimekiri. Katedraal-sõnast kateeder-piiskoppide jutlustamistool. Sinod-piiskopkonna oluline vaimulike koosolek, kus arutati ja peeti nõu päevakorras olevate teemade üle. Visitatsioon-kulastus, mille käigus piiiskop kontrollis, kas kirikud peavad ordureeglitest kinni. KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS Usk kristuse ülestõusu ja pattude lunastussae; igavene elu. Piibel-4.sajandil tõlkis Hieronymus selle ldina keelde. Kaks osa: Vana Testament-heebrea keeles, räägib juutide ajaloost, ettekuulutused(Mooses); ja Uus Testament-kreeka keeles, räägib Kristuse sünniast, nn messias, 4 evangeeliumi. Sakramendid-rituaalsed toimingud, mid võis läbi viia vaid preester. Sellega antakse edasi Jumala armu, välja arendas Petrus Lombardus
altareid, õnnistas sisse kirikuid ja kabeleid, taaspühitses verevalamisest rüvetatud paiku, kohustused piiskopkonnas vaimulike kontrollimine, korraldas sinodeid ja visitatisioone Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel, seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ja jagati vaimulikele korraldusi Visitatsioon külastus, selle ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgis ordureeglitest kinnipidamist Katedraal piiskopkirik, nimetus tuleneb kateedrist, mis on piiskopi jutlustamistool Toomkapiitel kanoonikutest moodustunud abistav ja nõuandev kogu piiskopi juures (kanoonikud madalamate astmete vaimulikud, kes olid kantud linna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse), 12 kanoonikut Preester pühitses armulauda, jagas ka teisi sakramente, pidas jutlust, sooritas kiriklikke toiminguid
annaabi.ee 
