Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal
koos piiskoppidega moodustasidki keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi. Toomkirikute
juures tegutses ka toomkool, mida juhatas üks toomhärradest – skolastik.
Kuna Eestisse asusid ka dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud, mil olid ka
kloostrid, siis oma laiaulatusliku ühiskondliku tegevuse tõttu polnud neil keeruline ka
jumalasõna kuulutada ja sel viisil inimeste haritust tõsta. Ordumungad muutusid omamoodi
rahvaõpetajateks.
1
Läänemerel kasutati palju hollandi keelt (tollal nimetati seda rohkem flaami keeleks)
ja sealt hakkas meile palju laensõnu üle tulema, eriti merenduse teemal. Samuti ei jäänud me
puutumata tavaeuroopalikest mõjudest – saksa ja alamsaksa keelest.
Keskaegne kool oli lahutamatult seotud keskaegse kirikuga. Toomkoolidest kõige
pikaajalisemaks kujunes Tallinna Toomkool
annaabi.ee 
