Nimetu
Kuningas kinnitas resolutsiooniga, et ette ei võeta midagi, mis ei lähe vastuollu eelnevate
privileegidega, Ljungbys taaskord kinnitas liivimaalaste privileegid. Liivimaa poliitilist
võiu ei kavatsenud ta mingil moel piirata. Liivimaalaste ja teiste välisprovintside jaoks
üllatus, et reduktsiooni tahetakse laiendada ka provintsidesse. Näidati selgelt, et Eestis ja
Liivimaal tuli tagasi võtta kõik omaaegsed piiskoplikud, ordule ja ordumeistlie kuulunud
mõisad . Tagasi riigile tuli võtta maavaldused, mis kuningas oli broneerinud rootsi
aadlile. Üle poole maavalduste saajates moodustasid rootsi aadlikud. 16 rootsi kõrgaadli
perele läksid maad. Kohe hakati tuginema 1684 a resolutsioonile, millega pm oli
kinnitanud, et ilmaliivimaalaste nõusolekuta ei saa midagi teha. Esialgu tunti head meelt,
et rootsi kõrgaadli maad läksid riigile. Loodeti et ka neile tuleb sealt midagi, riik ei hakka