puuliike nagu valge mänd, alpi seedermänd, palsami ja valge nulg. Veel on seal leidnud oma kodu mõned mustad ja hõbepaplid ning põhja ehk punane tamm. Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki, kus kasvatati kalu. Tiigid saavad oma vee allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake. Ajalugu ja omanikud Mõisa tunti Pühalepa (Pohilep) ametimõisana ja siin resideerus ordufoogt või tema esindaja. 1563. aastal, Hiiumaa minekuga Rootsi võimu alla, läks mõis Rootsi kuninga valdusse. 1600- ndate aastate lõpus läänistati see ajutiselt Rootsi rittmeistrile Christoph Stackelbergile. 1620. aastal sai mõisa pandina ning 1624. aastal omandina Liivimaa kindralkuberner, krahv Jakob De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie ´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le
Ordumeister saadab manitsuskirju Narva, et narvakad peavad tublid olema, vastu pidama, alla ei tohi anda. Teada on, et Viljandi komtuur, G.Kettler tuli orduvägedega Narva alla, 3-4 miili Narvast eemale jäi laagrisse. Aprilli viimastel päevadel. Mai esimesel päeval leiab aset sõjaline kokkupõrge. Orduväed ja linna kaitsjad põrkuvad kokku Ivangorodiga. Lahingus oli mõlemal poolel langenuid. Tallinnast tulnud palgasõdurid lahkusid linnast seepeale. Samuti lahkus ordufoogt, kes võttis ka kaasa 40 ratsanikku. 19.mail puhkeb Narvas hiidtulekahju. Habemeajaja majas puhkes tulekahju, ilmastikuolud olid nii soodsad, et tuli levis kiiresti üle linna. Venelased kasutasid seda ära ja tungivad linna, vallutavad. Linn jäetakse maha, inimesed põgenevad linnusesse. Venelased hõivavad linna. Algavad läbirääkimised kindlusega. Kindluse väravate ees 4 läbirääkimiste vooru, kolmele keeldutakse. Kui tehti kalkulatsioon, siis kui neljas
a. keelas vägivaldseile mõõgavendadele kaelakohtu pidamist. Paavst Gregorius IX-nda kirja põhjal 24. II. 1236 (U. B. 145) pidi vastristituil õigus olema igal juhtumusel apelleerida piiskoppidele, kes neid pidid õiguse piirides kaitsma. Rahuleping saarlastega a. 1241 määrab, et saarlased 1 kord aastas maksude võtmise ajal foogti vastu võtavad, kes maavanemate nõu järele kohut mõistab (de seniorum terrae consilio judicabit). 1255. a. lepingu järele mõistab ordufoogt kohut mihklipäevast kuni paastuni. Väljaspool seda tähtaega mõistavad saarlased ise kohut maa õiguslikkude vaadete ja harjumuste järele. Uute tähtsate määruste maksmapanekuks kohtus on maavanemate nõusolekut tarvis (U. B. 285). Semgallidega 1272. a. tehtud rahulepingu järele peavad foogtid kohut 3 korda aastas ,,Lätimaa ja Eestimaa õiguste ja harjumuste järele" (nach dem rechte und der gewonheit des Landes to Letlant und to Eistlant, U. B. 430).
annaabi.ee 
