Vajangu Lasteaed Koolid- Tamsalu Gümnaasium Vajangu Põhikool Porkuni Kool Raamatukogud- Tamsalu Raamatukogu Vajangu Raamatukogu Assamalla Raamatukogu Ajalooline kujunemine Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta. Kauges minevikus kuulus sealne paikkond muinaseestlaste Lõpekunna kihelkonna koosseisu, mida peetakse üheks tihedamini asustatud muinaseestlaste alaks. Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid 1221- 1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253. a. Esimesed teated väikese mõisa Tamsal'i olemasolust pärinevad aastast 1512. Praeguse linna areng sai alguse Tallinn-Tartu raudtee rajamisega 1876 a. Tamsalu mõisa maadele tekkis raudteejaama ümber asula.
-Ajutised sillad varisesid kokku, kukuti Narva jõkke *Sakslastest ohvitserid alistusid esimesena -Seejärel andis ülejäänud vägi alla *Vene suurtükivägi langes sõjasaagiks *Venelastest suri 1/3 -Osa lahingus, osa jões, osa nälja pärast taganemisel Kaotus andis Peeter I tõuke sõjaväe moderniseerimiseks Karl XII jäi 1700 1701 talveks Eestisse *Jäid Laiusele (asub Jõgevamaal, toona Põhja-Tartumaa) -Seal oli kunagine orduaegne linnus -Sellest sai selleks talveks Rootsi riigi keskus *Tema nime seostatakse paljude puudega, käis ühe talupoja pulmas, tegi lumelahingu -Kindlalt on teada, et istutas kiriku juurde pärna -Enamus lugusid rahvasuust 1701. aasta kevadel lahkusid põhiväed Eestist *Läksid Riia alla, seal oli uus poolakate piiramine *Rootsi vägede tegevus kandus Poola aladele -Eestis vaid väikesed üksused *Järgnevatel aastatel asus ka Venemaa Ida-Eestit ründama 1704
sunnismaisuse PõhjaEestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas. talupoegadel keelati omavoliline lahkumine mõisniku juurest. talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, mõisnik võis temalt maa igal ajal ära võtta. mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust. Ka see oli vana orduaegne tava. Seoses reduktsiooniga, andis Rootsi kuningas Karl XI 1681. aastal välja edikti Liivimaale ja Eestimaale kroonumõisate talupoegade senise staatuse muutmiseks, kuulutades kroonumõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast pärisorjusest priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega. neil lubades neil valida vabalt tegevusala ja asuda õppima kooli
korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Selleski polnud midagi uut sunnismaisus oli olemas olnud juba ordu ajal, tuletagem meelde Riisipere mõisnik Yxkülli nõuet Tallinna linnale oma talupoja tagasisaamiseks 1520. aastatel. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust. Ka see oli vana orduaegne tava. 1639. aasta seaduse ja 1671. aasta maapolitsei korraldusega fikseeriti sunnismaisus nii pärisorja peres sündinud lastele kui ka aadliku maale elama asunud pärisorjadele ning vabadele inimestele. Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. 17
annaabi.ee 
