vajalik sissetulek, mis ei sõltuks nende vara turuväärtusest; 2) minimeerida sotsiaalset ebakindlust, näiteks laialdaste sotsiaalsete garantiide süsteemi kaudu; 3) kindlustada parimad võimalikud avalike teenuste standardid kõigile kodanikele, hoolimata nende staatusest või klassikuuluvusest. Turumajanduse mudeleid klassifitseeritakse ka järgnevalt: Isereguleeruv ehk vabaturumajandus Ordoliberaalne turumajandus: riik toetab turgu Sotsiaalriik: riik tegeleb ümberjaotamisega Interventsionistlik riik: riik suunab majandust. 19. Teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine ärieetikas Teleoloogiline lähenemine. See hindab tegude õigust või väärtust vastavalt tagajärgedele. Tegu on õige ja hea, kui tulem on kiiduväärt (olenemata sellest, milliste vahenditega see saavutati). Deontoloogiline lähenemine
saavutamine. Kuid kaasnevaks tulemuseks on tavaliselt majandusliku efektiivsuse langus. Liberaalse majanduspoliitika pooldajad Adam Smithist kuni Friedrich Hayekini välja peavad riiklikku sekkumist oluliseks vabaduse piirajaks. Traditsiooniline liberaalne majanduspoliitika näeb riigi rolli põhiliselt vaid välise ja sisemise turvalisuse tagamises ning turu raamtingimuste loomises. Ordoliberaalne doktriin (nn sotsiaalne turumajandus) seevastu nõuab tugevat riiklikku sekku- mist majandusellu. Indiviidi vabadus peab olema seotud sotsiaalse õigluse ja inimväärse eluga. Nimetatud kontseptsioon rajaneb suuresti protestantlikul maailmakäsitlusel, mis peab vabaduse ja inimväärikuse integratsiooni ühiskonna suurimaks väärtuseks. Riikliku majanduspoliitika ülimaks eesmärgiks on ühiskonna stabiilne areng. Kuid areng
annaabi.ee 
