Rumeenia
Ungarlased, keda Transilvaanias on 2 miljonit, pole ainus etniline vähemus. Alates 12.
sajandist asustati sõdadest ja epideemiatest laastatud Transilvaania aladele sakse, kes said
Ungari kuningatelt teatavaid privileege, näiteks võisid nad rajada vabu linnu.
Transilvaania mägises kaguosas võib kohata erineva romaniseerituse tasemega saksi,
svaabi ja böömi külasid, kuhu rumeenlased tulid alles 1945. aastal. Heledapäised ja
vägagi erinevaid saksa murdeid kõnelevad, hoomatava saksa ordnungiga külade elanikud
on silmnähtavalt paremal elujärjel kui nende Transilvaania kaasmaalased. Tõsi, pärast
1990. aastat on Transilvaaniast lahkunud ligemale 95% sakslastest; praegu on neid 60 -
70 tuhat. On endisi saksi külasid, mis on täielikult asustatud mustlastega. Saksakeelsed
koolid on Transilvaanias olnud juba 400 aastat ja need on praegugi väga hinnatud, sest
annavad korraliku hariduse ja hea keeltebaasi. Loomulikult on ka kohaliku võimu