Evolutsiooni ajajoon: elu areng Maal Eukarüoodid (Grypania spiralis) MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM
tagasi) vanusega aluskorra. Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena. Enamikud Eestis leiduvatest tardkivimitest on graniidid. Moondekivimitest leidub Eestis nt. Gneissi. 9. Liivakivid Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast ( suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist) 10. Kambrium Kambriumi ajasu settekivimeid leidub Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas paik Põhja-Eesti klindi jalamil. 11. Ordiviitsium Ordoviitsiumi ajal hakkasid ladestuma lubjakivid. Ordiviitsiumi ja siluri ajastu kivimid sisaldavad rohkesti fossiile. 12. Silur Siluri ajastul jtkus lubjakivi tekke, siluri kivimid on kõige paremini esindatud Saaremaal. 13. Devon Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri.Devonist kvaternaarini allus Eesti maismaa valdavalt kulumisele, seetõttu asetseb Eesti pinnakate otse vanaaegkonna kivimeil. 3)
Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Taimestikus ülekaalus merevetikad. 2) Ordiviitsium (495- 440 miljonit aastat tagasi) Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, okasnahksed. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Tõenäoliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad
Proterosoikum hapnikuga aeg, palju pole järgi. h) Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambiumi plahvatus Kujunesid välja enamus looma hõimkondi, settesse jäänud mineraalained pääsesid tagasi ringlusesse (eöi meres (Proterosoikumi lumepallimaa- teadaolevalt kõige külmem periood maakera ajaloos) 2) Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. Jaotatud kolmeks. Peaks teadma. a) Kambrium Põhja-Eesti sinisavi on kambriumi savi. b) Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed. Põhja- Eesti peakivi. c) Silur: maismaaselgroogsed Kesk-Eesti, Saaremaa, Paide paekivi d) Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed. Lõuna-Eesti liivakivi, e) Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f) Perm: roomajate ja paljasseemnetaimede maismaa domineerimise algus. 3) Keskaegkond: 225 milj. a
g. Eukarüoodid 1,5-2 mlrd? a. (1) Endosümbioos (2) ?Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = O2 hulga kiire tõus Proterosoikum h. Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambriumi plahvatus 2 Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. a. Kambrium b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed c. Silur: maismaaselgroogsed d. Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed e. Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f. Perm: roomajad! Paljasseemnetaimede domineerimise algus 3 Keskaegkond: 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad a. Triias: Imetajad b. Juura: Linnud c
väljasuremisi – lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. Väiksemad, keskmised ja suured väljasuremised. Suurim, Permi ajastu lõpus – 50% sugukondadest, 96% liikidest. Globaalsed väljasuremised (1520% sugukondadest, 7080% liikidest) Ordiviitsiumi, Devoni, Triiase ja Kriidi lõpus. Põhjusteks meteoriit (Kriit), globaalne kliima jahenemine (Ordiviitsium) ja teised tegurid, mis on vaieldavad (hah). Ökosüsteemi liigirikkus taastub 515 m aasta jooksul. Eluslooduse süsteem Aristoteles jagas taimedeks ja loomadeks (loomad liikumisvõimelised ja „aistiv hing“ on neil). Teaduslik süstemaatika – teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega – 17. sajandil. John Ray lõi
Toimunud ka massilisi väljasuremisi lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. Väiksemad, keskmised ja suured väljasuremised. --- Suurim, Permi ajastu lõpus 50% sugukondadest, 96% liikidest. Globaalsed väljasuremised (15-20% sugukondadest, 70-80% liikidest) Ordiviitsiumi, Devoni, Triiase ja Kriidi lõpus. Põhjusteks meteoriit (Kriit), globaalne kliima jahenemine (Ordiviitsium) ja teised tegurid, mis on vaieldavad (hah). Ökosüsteemi liigirikkus taastub 5-15 m aasta jooksul. Eluslooduse süsteem Aristoteles jagas taimedeks ja loomadeks (loomad liikumisvõimelised ja ,,aistiv hing" on neil). --- Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega 17. sajandil. John Ray lõi loomuliku süsteemi, mis kajastaks jumalikku korda ehituslike tunnuste järgi võrdlemine. Ühe- ja kaheidulehelised taimed
alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatudkivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. 102. *Geoloogiline ajaarvamise meetod on geogroniloogia. 103. *Skaala: 104. -Fanerosoikum: Kainosoikom/Uusaegkond (Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen), Mesosoikum/Keskaegkond (Kriit, Juura, Triias), Palesoikum/Vanaaegkond (Perm, Karbon, Devon, Silur, Ordiviitsium, Kambrium). 105. -Proterosoikum: Neoproterosoikum (Ediacara, Krüogeen, Ton), Mesoproterosoikum( Sten, Ectas, Calymm), Paleoproterosoikum (Stather, Orosir, Rhyac, Sider). 106. -Arhaikum: Neoarahaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. 107.Põhjavee 7 põhiiooni. Cl, SO4, HCO3, Ca, Mg, K, Na, Lämmastikuühendid, Raud. 7
annaabi.ee 
