seid (neid väljendatakse enamasti ikka täisarvuliselt või kindla interval- liga). Diskreetsed tunnused on omakorda loendatavad (näit. tedremarana kroonlehtede või karu jalgade arv) või astakulised ehk intervall-tunnused (näit. taime õitseaeg juuni 1.; 2.; 3. dekaadil). 4.1.2. Kvalitatiivsed tunnused - sellised, mida me (muundamata) ei saa arvudes väljendada. Need võivad olla ordineeritud ehk järjestatavad (näit. kerajas--ellipsoidne--silinderjas; väike--keskmine--suur) või ordineerimata ehk järjestamata (näit. sinine, kollane, pruun, purpurne - neid värvusi ei saa iseloomustada spektri lainepikkustega; looma liikumisviis võib olla lendav, ujuv, roomav...). 4.1.3. Loogilised tunnused on erivorm kvalitatiivseist tunnustest: mingi tunnuse olemasolu organismil saab olla kas tõene või väär, s.t. mingi tun- nus esineb või puudub. Mitmed meetodid samastavad selle tunnuste tüübi 2- astmelise (binaarse) ordineeritud või ordineerimata tunnusega - algoritmi-
erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed - tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada * meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) * meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) * ordineeritud e. järjestatud – kerajas-ellipsoidne- piklik * ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane Tunnuste informatiivsus ja kaalumine Mingeid taksoneid iseloomustavate tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse (seisundite) jaotusest uuritud objektidel. Tunnuse informatiivsus on null, kui see on kõigil uuritavatel objektidel sama väärtusega. Kui igal objektil on tunnuse seisund erineva väärtusega, on see väga informatiivne tunnus. Juba intuitiivselt saab väita, et kõik tunnused pole võrdse tähtsusega
erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) ordineeritud e. järjestatud – kerajasellipsoidnepiklik ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane. Mingeid taksoneid iseloomustavate tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse (seisundite) jaotusest uuritud objektidel. Tunnuse informatiivsus on null, kui see on kõigil uuritavatel objektidel sama väärtusega. Kui igal objektil on tunnuse seisund erineva väärtusega, on see väga informatiivne tunnus. Tunnuse kasutamine või ignoreerimine – radikaalseim kaalumisviis
Tunnuste tüübid Kvantitatiivsed e. arvulised tunnused: ◦ Meetrilised e. mõõdetavad e. pidevad – seisundeid saab väljendada ükskõik millise arvuga; need lähevad sujuvalt üksteiseks üle ◦ Meristilised e. diskreetsed e. katkendlikud – seisundeid saab väljendada ainult täisarvudega; seisundid üksteisest selgelt eristatavad Kvalitatiivsed e. Seisundilised tunnused: ◦ Ordineeritud e. loogiliselt järjestatud ◦ Ordineerimata e. järjestamata e. nominaalsed ◦ Erijuhtumid: ◦ binaarsed tunnused – esineb, puudub ◦ astakulised tunnused – suur, väike; arvukas, vähearvukas Nomenklatuur Olemus: reeglistik, mis käsitleb kõikide eluslooduse liikidele jt taksonitele teaduslike nimede andmist, nende kasutamist ja (vajadusel) nende muutmist On rangelt reguleeritud ja reglementeeritud nomenklatuuride rahvusvaheliste koodeksitega: botaaniline, zooloogiline, bakterite, viiruste, kultiveeritavate taimede koodeksid
annaabi.ee 
