Orbi mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Orbiidid on sätitud nii, et vähemalt 6 oleks alati silmaga nähtavad peaaegu kõikjal üle Maa. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa. Alates märtsist, aastast 2008, on orbiidil 31 aktiivset sõnumeid saatvat satelliiti ja 2 nn pensionil olevat satelliiti, mida hoitakse varuks.

Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus

1

Orbitaalkvantarv - määratleb orbitaallaineid, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber ringlevaist laineist.

Aatomi siseehitus. Kvantfüüsika

0

Orbitape one - handed Tape Measure (www.fourhourbody.com/orbitape) Measure any body part with military precision using this tape measure, the armed services’ choice for physical examinations. Finding DEXA DEXA must be administered by licensed medical sta and so eliminates most gyms and health clubs.

The 4-Hour Body - An Uncommon Guide to Rapid Fat-Loss, Incredible Sex, and Becoming Superhuman - Timothy Ferriss

0

Orbiit on suur (läbimõõt 300 miljonit kilomeetrit); kui jagame viimase arvu esimesega, saamegi teada, et rõnga kadumine on võimalik peaaegu terve aasta jooksul - kui ainult Maa satuks sellele “sõlmede joonele”. Aga satub ta sinna kindlasti, kuna aastaga teeb ta ju orbiidil täistiiru.

Planeet Saturn

0

Orbiit on väikseima ekstsentrilisusega kogu päikesesüsteemis, e=0,007 see tähendab eton peaaegu ringikujuline ja ta pöörleb väga aeglaselt. Pöörlemine toimub tiirlemisele vastasuunas, siis on päikeseööpäev pöörlemisperioodist lühem Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga.

Veenus - referaat

1

Orbitaal on ruumi osa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on kõige suurem.

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

0

Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

0

Orbit - hoia all hiire rullikut ning liiguta hiirt • Pan - hoia all Shift ja hiire rullikut ning liiguta hiirt • Zoom - keri hiire rullikut • Zoom Extents - klahvikombinatsioon Shift+Z Järeldustüübid On olemas kolm põhilist järeldustüüpi:

SketchUP presentatsioon

0

Orbit - võimaldab meil 3D keskonda ümber ekraani keskpunkti • Pan - võimaldab vaadet "lükata ja tõmmata" • Zoom - suumimine • Zoom Extents - suumib kogu objekti/objektide ulatuses, mahutab kogu töö ekraanile

SketchUP presentatsioon

0

Orbitaalkvantarv – iseloomustab samal kihil Tsentraalaatomit, mis saab kindla arvu ioone või molekule, geoni paigutuse alusel seitsmeks kristallsüsteemiks, nad erinevad olevate elektronide energia erinevust st.elektronpilve kuju.

Keemia eksami spikker

0

Orbiit - Marsi orbiit Maa omast piklikum Pöörlemistelgede kalle – enamvähem ühesugune Ööpäeva pikkus – Marsil 24 h 37 min, Maal 24 h Aasta pikkus – Marsil 697 Maa päeva, Maal 365 või 366 päeva

Päikesesüsteem

0

Orbitaalide tähised on s; p; d; f • Vastavalt orbitaalide arv: 1; 3; 5; 7 • Vastavalt elektronide arv orbitaalil: 2; 6; 10; 14 • Hapniku aatomi (1) elektronskeem, (2) elektronskeem, (3) elektronvalem, (4) kastskeem:

Keemia Konspekt 1

0

Orbitaalkvantarv – l väärtusega 0,1,2....n-1 määrab ära orbitaali kuju (st piirkonna kus elektroni leidumine on kõige tõenäosem). O iseloomustab orbitaalide jaotust energia järgi ühe elektronkihi piires.

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused

0

Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune``, kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu.

Päikesesüsteem

0

Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini.

Planeedid kokkuvõte

0

Orbito - frontaalne (B11-14) – seos TS-ga (amygdala) – Tuleb teada: Juhtivat defitsiiti ja kas see muutub või mitte seoses vanuse, soo ja teiste – PS kaasuvate haigustega.

NEUROPSÜHHOLOOGIA

0

Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem.

Planeedid kokkuvõte

0

Orbitaal – seisulaine kindlaviisiline paigutus (s,p,d,f – alakihid), lähis l, täisarvulised väärtused, iseloomustav elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust

Aatomfüüsika küsimused

0

Orbitaal - Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekuliorbitaal).

Mõisted

0

Orbitaga - fissura orbitalis inferioriga fossa cranii mediaga – foramen rotundum basis cranii externaga - canalis pterygoideus cavitas nasiga - foramen sphenopalatinum

Anatoomia eksam. I osa

0

Orbitaal – need ruumiosakesed kus elektron liigub Orbitaalid – Spinnid – (elektroni oletatav suurus) elektroni pöörlevast liikumisest tingitud efekt.

Keemia konspekt

0

Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune``. Pöörleb ta umbes sama kiirusega kui Jupiter, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu.

P\äikesesüsteem

0

Orbitaalid on kerakujulised. *Ühel elektronkihil vöib max. olla 14 f-elektroni. *Esimese kihi elektronidel on madalam energia kui teise kihi elektronidel.

10kl. Kontrolltöö nr. 2 - aatomiehitus

0

Orbiidid on koondunud elektronkihtideks, sõltuvalt sellest, kui kaugel nad tuumast on. Elektronkihtide arv on Mendelejevi tabelis seotud rea numbriga.

Raku- ja molekulaarbioloogia

0

Orbiit on Neptuunil praktiliselt ringikujuline, kaugus Päikesest 4, 5 miljardit km (30 a.ü.), ühe tiiru ümber Päikese teeb ta 164, 8 aastaga.

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

0

Orbiviirused on tähtsad koduloomade (bluetongue virus, BTV) või suhteliselt vähetähtsad inimeste (Great Island virus) nakkushaiguste tekitajad.

Grupp III dsRNA viirused

0

Orbiidid on väga piklikud ja tugevasti kaldu, sellistel planeedist kaugetel orbiitidel liikuvaid kaaslasi nimetatakse irregulaarseteks.

Uraan

0

Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; Veenus pöörleb väga aeglaselt ja vastassuunas enamiku planeetide pöörlemissuunale.

Päikesesüsteem

0

Orbiit on retrograadne ja tugevalt elliptiline ning sumerite järgi tuleb ta Päikese lähedusse iga 3600 aasta järel.

Sumerid

0

Orbitaal – ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Keemiline element – kindla tuumalaeguga aatomite liik

Keemia mõisted

0

Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite.

Kosmoloogia küsimused

0

Orbiit on Neptuunil ringikujuline ning kaugus Päikesest 4,5 miljardit kilomeetrit, mis on 30 aasta ühikut.

PÄIKESESÜSTEEMI PLANEET: NEPTUUN

0

Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi "keskmiselt ümmargune", kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim.

Nimetu

0

Orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri

Päikesesüsteem ja sinna kuuluvad planeedid

0

Orbitaalkvantarv l – määratleb orbitaallained, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber läbivaist laineist.

Kvantmehaanika 2

0

Orbiidi suhtes on Maa telg kaldus ning Päike tõmbab telge enda poole ja lõpuks pöördubki see telg püsti.

Kosmoloogia

0

Orbiit on Neptuunil praktiliselt ringikujuline, ühe tiiru ümber Päikese teeb ta 164, 8 aastaga.

Päikesekeskne taevakehade süsteem

0

Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus ehk elektronpilve tihedus on väga suur.

Aine ehitus - Keemia 10.klass

0

Orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni kümne miljoni kilomeetrini.

Neptuun - ettekanne

0

Orbitaal ehk kõrvalkvant arv, määrab orbitaali ruumilise kuju ja omab täisarvulisi väärtusi.

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema

0

Orbiidi raadius on vaid 9370 km. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi.

Mis on Päikesesüsteem?

-1

Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Marss pöörleb samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti.

Nimetu

0

Orbitofrontaalkoor – emotsioonide ja motivatsiooniga seotud info omandamine, tihe koostöö mandelkehaga.

Bioloogilise psühholoogia arengusuunad.

0

Orbiit on tal tugevalt elliptiline ning märgatavalt kaldu teiste planeetide orbiitide suhtes.

Päikesesüsteemid referaat

0

Orbitaalid on need jõumõjualad, millega tuum manipuleerib elektronide kindlat liikumist, olekut.

Kompleksained

0

Orbitaalid on vaid Hel ja Nel. Teistel on mitmeid vabu orbitaale.

Eksami küsimused ja vastused

0

Orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävadtiirlema ka ümber kustunud Päikese.

Ülevaade päikesesüsteemist

0

Orbiidid on ellipsikujulised. Planeedid liiguvad ovaalsetel (elliptilistel) orbiitidel.

Päikesesüsteem

0

Orbiit on ringjoonekujuline või, juhul kui kiirus ületab 7,8 km/s, ellipsikujuline.

Kosmonautika

0

Orbit - de suuna ja termilise analüüsi meetodil mõõdetud jahtumiskoverate abil.

Keemia eksami spikker

0

Orbitaalkvantarv – isel-b samal kihil olevate ekt-de en erinevust omadus-koostis diagrammid.

Keemia eksami spikker

0

Orbiviiruste replikatsioonist on vähe teada, arvatavasti on see sarnane reoviiruste vastavale protsessile.

Grupp III dsRNA viirused

0

Orbiit on ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastassuunas.

Füüsika kordamisküsimused

0

Orbiitidel on kindel kuju (s ja p orbiidid). Igal orbiidil võib olla kuni 2 elektroni.

Raku- ja molekulaarbioloogia

0

Orbitaal - ruumi osa, millel teatud energiavaruga elektron kõige sagedamini liigub.

Keemia Konspekt 1

0

Orbitaal - elektronide jaotustiheduse kuju kus 2 on suur, seal elektroni esinem.

Üldkeemia kokkuvõte

0

Orbitaal – elektronkihid jaotatakse väiksemateks üksusteks : orbitaalideks.

Aatomi ehitus

0

Orbitaalkvantarv l – määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju

AATOMIEHITUS, OMADUSED

0

Orbi - abielus, aga pole lapsi, nad said pärida ainult pooles suuruses.

Rooma eraõigus: Isikud, perekonnaõigus.

0

Orbitaal – piirkond, kus elektron(paar) saab aatomis või molekulis asuda

Orgaaniline keemia KT 1

0

Orbitaal on ruumiosa aatomis, kus on suur elektroni leidumise tõenäosus.

Tänapäeva aatomimudel

0

Orbitaalid ehk elektronkihid. Elektronpilv ehk orbitaal ehk elektronkohid.

Üldbioloogia.

0

Orbitaal on ruumiosa, milles elektroni paiknemise tõenäosus on suur.

Keemia alused konspekt

0

Orbitaal - ühe elektroni või elektronpaari poolt hõivatud ruumiosa.

Orgaaniline keemia -mõisted eksamiks

0

Orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed.

Päikesesüsteemi väikekehad

0

Orbiidid on enamasti ringikujulised ja asuvad ekliptika tasandis.

Kordamine tööks: Päikesesüsteem

0

Orbitaal - ruumi osa, kus elektroni leidmise tõenäosus on suur.

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

0

Orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane.

Päikesesüsteem

0

Orbitaal on ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini.

Aatomi ehitus

0

Orbits on the cold, outer fringe of our Solar System.

Inuit Culture

0

Orbiit on ringjoone osa Maast konstantsel kaugusel.

Galileo Galilei

0

Orbid on astroloogi väga isiklikud tööriistad.

Astroloogilised tõlgendused

0

Orbiit on nagu Jupiterilgi keskmiselt ümmargune.

12. klassi kordamisküsimused füüsikas

0

Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane.

Päikesesüsteemi kordamisküsimused ja vastused

0

Orbiidid on ringjoonest pisut erinevad ellipsid.

Saturn

0

Orbiidilt ii - le, ekt neelab en. kvandi, vastupid.

Keemia eksami spikker

0

Orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähem teine kosm alt iline

Teleskoobid ja Maa tehiskaaslased

0

Orbit – orbiit stun – vapustama, rabama

Vocabulary of Unit 3

0

Orbitaalid on Schrödingeri võrrandi lahendid.

Aatom - kõik sellest

0

Orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam.

Päikesesüsteem

0

Orbiit on Maa ja Veenuse omast piklikum.

Kordamine tööks: Päikesesüsteem

0

Orbiit on väga lähedane ringjoonele.

Päikesekeskne taevakehade süsteem

0

Orbiit on 5913520000 km. päikesest

Pluuto

0

Orbiit on väga lähedane ringile.

Päikesekeskne taevakehade süsteem

0

Orbiidi jaamad ehk siis orbitaal jaamad.

Kosmose uurimis tehnika

0

Orbiidid on erinevatel tasanditel.

Pluuto

0

Orbiit on peaaegu ringikujuline.

Päikesekeskne taevakehade süsteem

-1

Orbiidi pikkus on 360 000 000 km ja Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood 115,88 Maa ööpäeva.

Päikesesüsteem

-2

Orbitaalkiirus on 13,03 km/s. Maal on see näiteks 29.783 km/s. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik.

Jupiter

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti