contserto grosso- barokki ajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansambli vastandamisel 22. soolo kontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti 23. süit-mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest 24. fuuga- ulatuslik polüfooniline helitöö, kus on 3 või enam võrdse tähtsusega häält 25. barokk- aastatel 1600 -1750 euroopas dominerinud kunstistiil 26. aaria- instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis või kantaadis 1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7
Looming Oratooriumid Esimese tunnustuseni jõudis helilooja dramaatilise oratooriumiga "Kuningas Taavet" ("Le roi David", 1921, teine redaktsioon 1923), milles on tunda Händeli suurte oratooriumide mõju. Veelgi enam võib teostest leida aga Bachi passioonidele iseloomulikke jooni, näiteks kasutab ka Honegger "Kuningas Taavetis" deklameeriva jutustaja ja koori vaheldumist. Segakoori partii, mis on jõukohane ka asjaarmastajate koorile, on oratooriumis võrdlemisi lihtne, häälteliikumine on valdavalt diatooniline ning harmoonias pole ka ebamugavaid alteratsioone. Kuna "Kuningas Taaveti" esimene redaktsioon lavastati ühes Lausanne`i teatris, peetakse seda ühtlasi ka esimeseks ooper- oratooriumiks 20. sajandi muusikas. Kokku on oratooriumis 27 numbrit. Teise piibliainelise ooper- oratooriumina valmis Honeggeril "Juudit" (1925), mi saga oma kunstiliselt teostuselt jäi siiski mõnevõrra "Kuningas Taaveti" varju.
ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst oratoorium – mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile (vahel lavastatakse, aga ei ole otseselt selleks mõeldud) passioon - evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm; oratooriumižanri alaliik aaria - vokaalne sooloetteaste ooperis, oratooriumis, kantaadis jm retsitatiiv - kõnelaul, kõnemeloodijat jäljendav laulmine monoodia - ühehäälne meloodia missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos reekviem - leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks libreto - ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst; balleti sündmustiku kirjeldus
Vokaal-sümfooniline muusika 1.Oratoorium- on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Georg Friedrich Händeli tuntumad oratooriumid on ,,Messias". 2.Passioon- on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3
continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Kammerlaul · Sooloaaria ja duett basso continuo saatel · Basso ostinatole ülesehitatud aariad · Palju kasutati da-capo-aaria vormi. NB! Korrataval osal olid olulised improvisatsioonilised täiendused · Aaria on muusikaliselt arendatud ja rohkete kaunistustega laulja soolonumber ooperis, kantaadis või oratooriumis ansambli või orkestri saatel. Aariate ajal tegevus laval sageli ,,peatub" · Retsitatiiv on kõnelähedane laul. Kantaatides, ooperites ja oratoori
kasutas siinusekujulise väljundpinge saamiseks 1928. aastal Maurice Martenot' poolt ehitatud Ondes Martenot puhul oli tegu helisagedusi liitva instrumendiga, vaid selle erinevusega, et helikõrguste muutmiseks oli vaid üks traat. Olivier Messiaen kasutas seda instrumenti oma Turangalîla-sümfoonias, ning Arthur Honegger oratooriumis "Jeanne d'Arc tuelriidal" (Jeanne d'Arc au bûcher). Muusika ja müra mõju inimesele Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele. Müra tugevuse kategooriad I KATEGOORIA - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad II KATEGOORIA - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates
Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika pingsaks kuulamiseks. 5. Mis on basso continuo -seleta Katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. 6. Võrdle ooperit ja oratooriumi Oratooriumil puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 7. Millised oli baroki populaarseimad pillid? L Viiul, klavessiin, orel, lauto 8. Nimeta ooperi eelkäijad (3) L Intermeedium, müsteerium, liturgiline draama 9. Millal kirjutati esimesed ooperid (ei ole täielikult säilinud)? L Kirjutati 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. 10. Millal, kelle poolt, pealkiri- esimene täielikult säilinud ooper L Aasta 1600, Jacopo Peri ja Rinuccini, ,,Eurydike" 11
Samuti muutub arusaadavamaks laulu tekst, sest renessansiaegses mitmehäälses laulus läks tekst keeruka polüfoonilise helikeele tõttu kuulaja jaoks sageli kaduma. Barokiajastul olid laulu sisu ja sõnad väga olulised. Muusika järgis sõnade loomulikku rütmi, muusika ja luule pidid olema tasakaalus. Aaria Väga levinud soololaulu vormiks kujunes aaria. Seda esitati lauto või pilliansambli saatel. Kujunesid välja kindlad aaria liigid. Suurtes vokaalteostes – ooperis, kantaadis, oratooriumis – oli aariatel samuti oluline koht. Kantaat 17. sajandil kujunes Itaalias välja uus vokaalteos kantaat, millest sai barokiajastul väga levinud teose liik (cantare it k – laulma). Kantaat on ulatuslikum ja pikem vokaalteos ühele või mitmele solistile instrumentaalansambli saatel. Neid esitasid peamiselt ooperilauljad. Edaspidi hakati kirjutama kirikukantaate, mille sisu oli vaimulik, esitajate koosseis suurem ja neid kanti ette jumalateenistustel või kirikukontsertidel. Ooper
Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. sajandi algul aaria (sooloaaria või duett) lauto, basso continuo pillirühma või suurema ansambli saatel. - Aaria muusikalised vormid varieerusid lihtsast tantsurütmilisest salmilaulust lihvitud teksti ja vorme järgiva soolomadrigalini. - 17. sajandi peamistes vokaalžanrites – ooperis, oratooriumis ja kantaadis – kujunesid ka kindlad aaria vormid ning tüübid. Tavalised olid refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. (selle ajal ooperis tegevus peatub) - Da-capo-aaria - sai ainuvalitsevaks 17. saj. lõpul Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb 3-lõigust (ABA): A ja B on kontrastsete
Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria Blues jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. Homofoonia mitmehäälsus, kus üks hääl on juhtiv, teised moodustavad harmoonilise saate.
· Konsonantsid helikõrgused mis kõlavad koos hästi · Dissonantsid kõlavad halvasti · Klassikaline eesrindlik, parim · Hellenismi ajajärgul toimus kultuuride segunemine · Laulsid vaheldumisi solist ja koorid · Säilinud on Pindarose ,,Ood" ja 2 hümni Apollonile · Korraldati Dionysose pidustusi millest arenes välja tragöödia ja komöödia · Tragöödiast arenes oratoorium ja ooper · Oratooriumis komenteerib tegevust koor, ooperis näed ise · Amfiteatris olid orkestral lauljad ja skeenel näitlejad · Näitekunstis olid ühendatud tants, sõnakunst, muusika, arhitektuur · Pillid: topeltaulos (oboe eelkäija), barbiton, kitara (keelpill), lüüra (7-keelne), forminks Vanarooma muusika · 338 eKr hellenistlik ajajärk · 146 eKr kuni 395 pKr oli Kreeka Rooma võimu all, algas Kreeka kultuuri hääbumine
Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17
''Orpheus''. 4. Milles seisneb oratooriumi erinevus ooperist? Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia kui ka ladinakeelne, keskskes tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väjendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 5. Nimeta 5-6 barokiajastu muusikažanri lisaks ooperile ning oratooriumile ning kirjelda neid paari lausega. Kantaat – algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Kirikukontsert – barokiajastu kirikukontserte esitasid solist, koor ja orkester. Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud olid ka vana polüfooniilise stiili võtted.
Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17
Basso continuo = generaalbass. Barokile iseloomulik harmooniasaade. 2 pilli- 1 meloodiaks, teine saateharmooniaks. Soolopillid Bassipillid Lauto, klavessiin tsello, bagott 11. Renessans Kirikus, pere ringis, jumalateenistustel. Barokk Meelelahutuseks nt balletidel. Muusika oli teatraalne, tekkis kantaat. 12. Oratoorium tekkis umbes 1600.aastal Roomas. Kui ooperis edastatakse sisu vaatajani muusika ja lavastusega, siis oratooriumis antakse teatraalne sisu edasi vaid muusikaliste vahenditega. Autorid: Händel, Bach, kiriklik oratoorium- Shütz 13. Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst. Tekkis 1600.aastal. Ooperi idee sündis Firenze Camatras, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. ,,Euredyke", ,,Daphne" Jacopo Peri. ,,Orpheus" Monteverdi. 14. Kantaat- mitmeosaline teos ja/või koorila, harilikult pilli saatel
· Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel), neist 20 olid ilmalikud(nt Kana-, Talupoja-, Kohvi-, Jahikantaat jt) · 5 passiooni(-sisult erinev, kajastab kristuse kannatusi), nt Matteus, Johannes jt · 6 oratooriumi(-suur kontsertteos koorile, solistidele ja orkestrile, arendatud sündmuste, süzee ja tegelaskonnaga. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega) · Missad(-liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie · Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 ,,Air" · Koori- ja soololaulud 8. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: · Heroism
Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel), neist 20 olid ilmalikud(nt Kana-, Talupoja-, Kohvi-, Jahikantaat jt) 5 passiooni(-sisult erinev, kajastab kristuse kannatusi), nt Matteus, Johannes jt 6 oratooriumi(-suur kontsertteos koorile, solistidele ja orkestrile, arendatud sündmuste, süzee ja tegelaskonnaga. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega) Missad(-liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 ,,Air" Koori- ja soololaulud 7. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: Heroism
Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel), neist 20 olid ilmalikud(nt Kana-, Talupoja-, Kohvi-, Jahikantaat jt) 5 passiooni(-sisult erinev, kajastab kristuse kannatusi), nt Matteus, Johannes jt 6 oratooriumi(-suur kontsertteos koorile, solistidele ja orkestrile, arendatud sündmuste, süžee ja tegelaskonnaga. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega) Missad(-liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 „Air“ Koori- ja soololaulud J. S. Bach - Prelüüd ja fuuga C-duur (HTK) J. S
ansamblitest). Loodud nii vaimulikke kui ka ilmalikke teoseid. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine teoses, puudub arenev süzee. Oratoorium: Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süzeega, sarnaneb ooperiga, kuid puuduvad kostüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos. Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest. Kui ooperis on tähelepanu keskmes soololaul, siis oratooriumis domineerivad koorid. Barokkoratooriumid on vaimulikud teosed. Passioon: (passiold k. kannatus) omab oratooriumiga ühesugust esituskoosseisu ja numbreid (oratooriumi eriliik), ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Ilmaliku muusika eeskujul loodi ka kirikumuusikas laule
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala
Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunu esitused kirikus, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Klassikaline muusika kitsamas tähenduses on aastate 1750 kuni 1830 paiku loodud hilisbarokk, klassitsistlik või eelromantistlik muusika. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas. Oratooriumis muutub tähtsaks "maitse". Muusika on komponeeritud eelkõige kuulaka meeleheaks ja kuulmismeele rahuldamiseks. Nii muutus kõige tähtsamaks muusikas selgus ja puhtus. Romantismiajastul oli oratooriumile iseloomulik väljendusrikas meloodia. Oratooriumides muutusid valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Harmoonia oli väga värvikas selles vokaalsümfoonilises suurvormis 1820 - 1880 aastatel. Koosseisud suurenesid romantismiajastul
sajandi esimesel poolel sooloaaria ja duetiga, mida lauldi basso continuo või väikese ansambli saatel. 17. sajandi algul võis kohata väga erinevates vormides soololaulu ehk aariat lihtsast tantsurütmilisest salmilaulust kuni lihvitud stiilis poeetilise soolomadrigalini. Kuni sajandi lõpuni olid väga armastatud variatsioonilised, pidevalt korduvale bassimotiivile ehk basso ostinato'le üles ehitatud aariad. 17. sajandi peamiseis vokaalzanreis kantaadis, oratooriumis ja ooperis kujunesid aegamööda ka kindlad aariavormid ja tüübid. Tavaliseks said refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da- capo-aaria vorm. See koosneb kolmest lõigust: esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest; pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja selle asemel kasutatakse märkust "aria da capo"
m u k o l m n u r k . H n d e l o l i h e a m e l o o d i a m e i s t e r . k s k u u l s a m a t e s t o o p e r i t e s t o n # J u l i u s C a e s a r # . 1 5 . K i r j e l d a H n d e l i o r a t o o r i u m e i d . L i ~#a n ri nagu inglise oratoorium, mis oli inglisekeelne. Oratooriumite sisu oli tavaliselt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma mtoloogiliste tegelastega. Ta andis oratooriumis osa ka koorile. Ta kirjutas kokku le 130 oratooriumi, millest kuulsaim on Messias (I osa on kannatusest, II osa rgib lunastusest ja elust peale surma). Veel on kuulsamad Saul ja Iisrael Egiptuses. 16. Hndeli instrumentaalmuusika. KUI KEEGI TEADA SAAB, ANDKE MULLE KA TEADA!!!
2 ooperi tüüpi kujuneb välja: * Opera seria e. tõsine ooper (peategelane kõrgest soost, lõpetab alati peategelase surmaga) • Opera buffa e. koomiline ooper (lõpp õnnelik, lihtne rahvas) 2 ooperi koolkonda: Veneetsia ooper (palju tegelasi, lavaefektid jne) Napoli ooper (oluline ilus laul e. bel canto) 1600 esimene oratpprium (oratorio – palvesaal, kus loeti pühakirja) Olemuselt nagu ooper aga on 2 erinevust: * oratooriumis ei toimu näitemängu * Oratoorium võib olla nii itaalia kui ka ladina keelne Bachi looming Vokaal-sümfooniline muusika: • MISSA h-moll • 4 väiksemat missat • Jõuluoratoorium • 2 bassiooni (Johannese ja Matteuse bassioon) • Kantaat (üle 200 vaimuliku kantaadi, üle 200 ilmaliku) • 6 motetti o Instrumentaalmuusika: o Sümfootiline e. orkestrimuusika: • 6 Brandenburgi kontsert • 4 orkestrisüit
• Astrahanis peale praktilise tegevuse muusikakoolis juhatas Artur ka sümfooniakontserte ning tema korraldusel toimusid ka regulaarsed kammerkontserdid. • Tihti esines ta nii Astrahanis kui ka ümberkaudsetes linnades orelikontsertidega. Neil aastail ei jäänud tal eriti palju aega komponeerimiseks, kuid siiski kirjutas ta 1905. aastal ühe oma kõige mõjuvama heliteose "Viimne piht" viiulile ja orelile. Hiljem kasutas helilooja seda pala oma oratooriumis "Hiiob". • Astrahanis elades ei katkestanud helilooja sidemeid kodumaaga. Ta korduvalt külastas Eestit. Nii juhatas ta 1909.a. Tartu Muusikapäeval sümfooniakontserti. Järgmisel suvel kutsuti teda juhatama Tallinna VII Üldlaulupeo puhul korraldatud sümfooniakontserte. • Pärast kommunistide võimuhaaramist muutus A. Kapi elu Astrahanis väga raskeks. • Punase terrorireziimi ja massiliste hukkamiste läbi kaotas A. Kapp mitmed oma sõbrad ja tuttavad
· Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone. · Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. 20. H.Elleri looming Looming: · Sümfoonilised teosed -- Öö hüüded, Varjus ja päikesepaistel, Viirastused · Orkestriteos ,,Kodumaine viis" (5 lugu keelpilliorkestrile) · Sümfooniline poeem ,,Koit" 21. G.Ernesaks kui väga mitmekülgne muusik Dirigent ja pedagoog tavakoolis, hiljem oratooriumis. Ta juhatas koore Laulupidudel. Asutas RAM-i( Rahvus Meeskoori). Koorilaulutsükkel ,,Kuidas kalamehed elavad". Muusikal ,,Hakkame mehed minema", ,, Päike vajus pärnapuule"," Muusikale". 22. G.Ernesaksa ooperid ja raamatud Ooperid (5) Raamatud (5) -,,Pühajärv" - ,, Nii ajaratas ringi käib" - ,,Tuleristsed" - ,, Laine tõuseb"
Oratooriumi erinevus ooperiga seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratoorium on nagu ooperi kontsertettekanne. Tekst võib olla nii itaalia kui ka ladinakeelne ja keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Oratooriumi alaliik on passioon: Selle sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka, Johhannese evangeeliumil) G.F.Händel-koor "Halleluuja" oratooriumist "Messias" Kantaat Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperi stseenidega. Neid esitas solist kammeransambli saatel.
ning saavutasid sellega suure kuulsuse ja rikkuse. Sama väidab ka Coelho. Ei tohi alla anda ning minna kergemat teed pidi, vaid tuleb käituda oma südame tahtmist mööda. Meie Homo Sapiensid tundume olevat täiesti valel arusaamisel mis on õige ja mis vale. Iga Neanderdallane, kelle aju ei olnud niivõrd välja arenenud kui meil, teadis, et tugevam jääb ellu. Kui inimene jääb kindlaks oma uskumustele, siis on ta tugev ja saavutab palju. Nagu ka Artur Kappi oratooriumis "Hiiob", kus jumal võttis Hiiobilt kõik ta maise vara ära, et näha kas ta ka siis talle truuks jääb ning andis ta kuradi meelevalla. Aga Hiiob jäi iseendaks ning sai lõpuks kõik kahekordselt tagasi. Ka see lugu näitab, et tuleb jääda iseendaks. Oma aja suurkujuks saab see, kes otsustab jääda iseendaks. Keegi ei tohiks kanda silte nimetusega "hall mass", sest nii ei ole elu nauditav. On vaja oma turvalisest barjäärist välja astuda ja
kirjutatakse bassivõtmes. Tänapäevane tromboon kujunes välja 15. sajandil ja levis üle Euroopa. Järgmistel sajanditel kuulus tromboonide perekonda palju pille, millest kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja, kui Austria välja arvata, 1675. aastaks peaaegu lõppes. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel, näiteks Händel kolmes oratooriumis. Austriast algas ka trombooni "taassünd": seda kasutasid Leopold Mozart, Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, kuna trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Trombooni tarvitasid ka Wolfgang Amadeus Mozart oma "Reekviemis" ja Joseph Haydn. Inspiratsiooni heliloominguks andis oma aja tuntuim trombonist Thomas Gschladt Salzburgi õukonnaorkestrist.Sümfooniaorkestrisse võttis pilli rootsi helilooja
Loodud nii vaimulikke kui ka ilmalikke teoseid. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine teoses, puudub arenev süžee. Oratoorium: Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süžeega, sarnaneb ooperiga, kuid puuduvad kostüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos. Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest. Kui ooperis on tähelepanu keskmes soololaul, siis oratooriumis domineerivad koorid. Barokkoratooriumid on vaimulikud teosed. Passioon: (passio-ld k. kannatus) omab oratooriumiga ühesugust esituskoosseisu ja numbreid (oratooriumi eriliik), ulatuslik areneva süžeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Ilmaliku muusika eeskujul loodi ka kirikumuusikas laule basso continuo saatel –
helilooja on kunagi loonud. Teose suur kunstiline väärtus avaldub eelkõige Tobiase kui väljapaistva helilooja kompositsioonitehnilises meisterlikkuses, tema suurepärases polüfoonilises mõtlemises ja vormidramaturgias. Kuid peale selle on nende puhtmuusikaliste väärtuste kõrval oluline ka teose ideelis- filosoofiline kontseptsioon ja selle suunitlus, millega Tobias on tema enda sõnade järgi tahtnud pöörata "suuremat tähelepanu meie ajastu seesmisele olemusele". Oratooriumis võime näha helilooja isikupärase eneseväljenduse otsinguid ja püüdlusi, millega ta on tahtnud öelda oma sõna kaasaegses oratooriumizanris. Ja tõepoolest Tobiase teos osutub sel alal märkimisväärseks saavutuseks XX sajandi alguse muusikas. See on eelkõige sügavalt filosoofiline helitöö, ilmutuslik oma paljutähenduslikkuses, väljendades autori prohvetlikku nägemust oma rahva kannatusest, kohtumõistmisest ja lunastusest. Selles on bachilikku
Erich Moritz von Hornbosteli tegevuse uurimiseni, nii et meloodia helikõrguse muutumisel säilitab alati sama kuju. Nii sündisid hiljem tema sfäärofon II, kaelidosfon ja elektrotoonorel. 1928. aastal Maurice Martenot' poolt ehitatud Ondes Martenot puhul oli tegu helisagedusi liitva instrumendiga, vaid selle erinevusega, et helikõrguste muutmiseks oli vaid üks traat. Olivier Messiaen kasutas seda instrumenti oma Turangalîla-sümfoonias, ning Arthur Honegger oratooriumis “Jeanne d’Arc tuelriidal” . 1930. aastal konstrueeris Friedrich Trautwein trautooniumi, mida hiljem arendab edasi Oskar Sala. 1930. aastatest pärinevad ka Paul Hindemithi trautooniumilood “Vier Stücke für drei Trautonien” kogumikus “Des kleinen Elektromusikers Lieblinge”. Vaatamata poliitilisele või meelelahutuslikule põhifunktsioonile tasandas elektroonilise muusika arengule teed ka raadioringhäälingu tegevus.
Vokaalmuusika ABA da capo al fine Ooper ja oratoorium Esimene ooper 1597 Firenzes Jacopo Peri 1637 esimene ooperiteater 17. sajandi lõpuks 18 ooperiteatrit Veneetsias Ooper= näitemäng, kus kogu tekst kantakse ette lauldes Sooloosa-solist Rahvas-koor Saade-orkester Ooperikeeleks jääb itaalia keel Populaarsemad teemad antiikajastu ja ajalugu Opera seria- tõsine ooper Opera buffa- koomiline ooper 1600 esimene oratoorium Roomas Oratooriumis näitemängu pole, vaimulik teema Ooper ilmaliku teemaga Georg Friedrich Hendel (sakslane, kuid oma heliloojaks peavad inglased) 1685-1759 Tema isa pööras ta haridusele väga tähelepanu Vokaalmuusika suurteosed Instrumentaalmuusika(orkestri- ja kammermuusika- väikesele kooseisule loodud muusika) Ooperid ja oratooriumid(Messias) Orkester(Veemuusika 1717 ; Tulevärgimuusika) Concerto grosso Johann Sebastian Bach 1685-1750 Sündis muusiku perekonda Kirjtutas oratooriume
saatel. Barokkajastul levis mitu erinevat muusikastiili. 1. vanem e kiriklik. Jätkas polüfoonilise muusika arengut. 2. kammerstiil. See hõlmas erinevaid soololaule ja igasugu teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele 3. Teatraalne stiil. Oratoorium Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel. Esimene Eesti oratoorium on Rudolf Tobiase 1907. aastal kirjutatud "Joonase lähetamine". 1.4 Muusikaline retoorika(Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti) ja figuuriõpetus
aastatel 1911–1914, kus nägi Satie dadaistlikku balletti „Paraad“, mis kaugendas Honeggeri impressionismist ning lähendas satiirile ja irooniale. Pariisis kohtus ta ka heliloojatega, kellest moodustus impressionismivastane rühmitus "Kuuik". Kuuiku liikmetest mõjutas Honeggeri kõige rohkem Darius Milhaud, kes pani Honeggeri kuulama kaasaegset muusikat ja viis ta muusikasalongidesse. Milhaud tutvustas Honeggerile ka džässi, mille elemente on selgelt tunda tema Tšellokontserdis ja oratooriumis "Jeanne d’Arc tuleriidal". Teine rühmituse liige Georges Auric tutvustas Honeggerile Jean Cocteau loomingut, kellest sai tema suurim kirjanduslik koostööpartner. Kuuik tegutses vaid neli aastat, kuni aastani 1921. Pärast seda tutvus ta impressionist Maurice Raveliga, keda teised vältisid. 1935. aastal kirjutas Honegger oratooriumi "Jeanne d’Arc tuleriidal", kus helilooja ühendas erinevad teatrivormid, kaasaarvatud sõnalavastuse. Libreto autor Paul Claudel. Teoses, millest
Aktiivne muusikakriitika, avaldas arvustusi Postimehes. Need olid esimene põlvkond. Teine põlvkond kerkib esile sajandivahetusel. Nüüd tulevad esile inimesed, kes on saanud oma põhierialana kompositsiooni. Sel perioodil kujuned heliteostes välja rahvuslik helikeel. Artur kapp ja Rudolf Tobias õpetajaks oli Rimski-Korsakov. Kirjutasid ka instrumentaal- ja sümfoonilist muusikat. Tobias zanriliselt mitmekesine. Esimene klaverikontsert ,,Concertstück". Teerajajaks oratooriumis ,,Joonase lähetamine". Kirjutas ka erinevaid väikevorme, eriti just klaverile, oreliteoseid, kantaate. 1912 kolis Saksamaale. Artur Kapp ,,Kantaat päikesele". Vokaalteosed. Sümfooniline avamäng ,,Don Karlos". Eesti Vabariigi ajal sai temast esimene eestlasest pedagoog (kompositsiooni õppejõud). Nende helikeel oli rohkem rahvusvaheline kui rahvuslik. Mart Saar, Cyriillius Kreek, Artur, Lemba, Heino Ellen kujunes välja rahvuslik muusika.
Teksti ülesehitus on kooskõlas kõne loogikaga (loomulik kõne rütm ja meloodika). Enamasti saadetakse retsitatiivi vaid basso continuo harvade akordidega seda nim. secco-retsitatiiviks (kuivaks r.) Teose dramaatilisemates kõrgpunkdides saadeti ans. või orkestriga ja retsitatiiv muutub meloodilisemaks -> saatega retsitatiiv = recitativo accompagnato. · Aaria Iseseisev instrumentaalsaatega vokaalne soolo-osa ooperis, oratooriumis või kantaadis. Suuremas vokaalteoses väljendab aaria mingit kindlat tundeseisundit. Tegevus sel ajal seiskub (Da capo aarias). · Ariooso Lüürilis-meloodiline soololaul aaria ja puhta retsitatiivi vahel. Arioosol on aaria struktuur, kuid puudub deklameeriv iseloom. Kasutatakse varasemates, eriti Monteverdi ja Veneetsia ooperites. · Stseen 18. saj. vokaalmuusikas, eriti ooperis nim. stseeniks üht ülesastet numbrit.
annaabi.ee 
