Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära mängijate arvu ja kooseisu avamäng- sissejuhatav muusikapala ooperile, balletile või oratooriumile Sümfoonia- 4 osaline suurteos sümfooniaorkestrile Rondo- muusikavorm, kus põhiteema ja selle kordused vahelduvad episoodidega Variatsioon- muusikavorm, milles üht ja sama teemat korratakse muudetud kujul Kaanon-järjekorras sissetulevad hääled esitavad ühte ja sama meloodiat
Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1. viiul, 2. viiul, altviiul ja tsello. Enamasti on keelpillikvartett kirjutatud 4-osalises sonaaditsükli vormis. J. Haydni ,,Keisrikvartetist" sai hiljem Saksa keisririigi hümn. Avamäng tähendas algselt sissejuhatavat muusikapala, mis eelnes suuremale teosele, nt. ooperile, balletile või oratooriumile. Avamängu tempolised põhiplaanid: kiire-aeglane-kiire (Itaalia) ja aeglane-kiire- aeglane (Prantsusmaa). Sümfoonia on 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile. Täiuslikkuse saavutas sümfoonia Viini klassikute loomingus. Kuulus ,,Ood rõõmule" pärineb Beethoveni 9. sümfooniast. Sümfoonia orkestris võib kaasa teha koor. Sümfooniad millele on kirjutatud sõnalisi seletusi on programmilised sümfooniad. ,,Saatuse sümfoonia" on Beethoveni 5. Sümfoonia.
edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia kui ka ladinakeelne, keskskes tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väjendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 5. Nimeta 5-6 barokiajastu muusikažanri lisaks ooperile ning oratooriumile ning kirjelda neid paari lausega. Kantaat – algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Kirikukontsert – barokiajastu kirikukontserte esitasid solist, koor ja orkester. Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud olid ka vana polüfooniilise stiili võtted. Sonaat – barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos,mis koosnes mitmest eri karateriga lõigust
köidet kokku 27 süidiga . · Nende osad kannavad programmilisi pealkirju ("Unistaja"; "Salapärane"; "Ekslevad varjud") või konkreetsete isikute nimesid. · Tihtipeale on tema loomingut nimetatud Prantsuse muusika kokkuvõtteks. Barokkmuusika Prantsusmaal · Vaimulik muusika oli prantsuse barokis mõnevõrra tagaplaanil. · 17.sajandi keskel kujunes siiski prantsuspärane kontsertmotett. · Suuremad motettid jõudsid oma ülesehituselt vägagi lähedale oratooriumile, neis teostes osaleb ka suur esituskoosseis. · Tähtsamad heliloojad olid Henri Dumont ja Marc- Antoine Charpentier . Molière · Kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin. · Sündinud 15. jaanuar 1622 - 17. veebruar 1673 · Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. · Kuulsamad näidendid nt "Naeruväärsed eputised" ja "Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully
Tema inglisekeelsete oratooriumite ainestik pärit Vanast Testamendist, oli inglise oratooriumi (väljenduslaad itaallastest veelgi ooperlikum ja dramaatilisem.) rajaja ja ainus esindaja oma eluajal. "Saul", "Simson", "Joosep ja tema vennad". Eriline koht tema loomingus on oratooriumil "Messias", mis püüab esitada Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas mõttes, samas kordagi Jeesust konreetselt nimetades. Domineerivad prohvetite ennustused ja mõtisklused. Omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Kolmeosaline: ettekuulutused; kannatused, surm ja ülestõusmine; lunastus ja igavene elu. Kanti ette põhiliselt heategevuskontserditel. Üks kuulsamaid orkestrisüite on "Tulevärgimuus.", mis algeslt kuninga nõudl komponeeriti puhlpillidele ja millele Händel hiljem ka keelpilli töötluse tegi. Teine tema kaalukamaid orkestriteoseid on "Veemuus.", mis on kogumik kolmest eri aastal pidulikelele laevasõitudele loodud orkestrisüidist.
oratooriumi, kantaadi, missa ja passiooni. Kõik nemad on vokaalsümfoonilised suurvormid ning igaühel on näha muutusi kahe sajandi vältel. Kantaat Kantaat on üheks vokaalsümfoonia suurvormiks. See on mitmeosaline muusikateos koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Kantaat võib olla ulatuslik üheosaline või mitmeosaline vokaalteos ning ta võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Siiski on kantaadid lühemad ning tavaliselt puudub neis ka arenev suzee. Kantaatide temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna cantata, mis tähendab itaalia keeles laulma kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett
Viis klaveritehnika uuele tasemele – orkestraalsus ja laiendatud sümfoonia. Mis on ooper ja millest see koosneb? Ooper on kunsti vorm, kus lauljad ja muusikud esitavad dramaatilise teose, kus nad kombineerivad teksti ja muusika, teatrilises vormis/sättes. Ooper koosenb Avamängust, vaatustest, vaatus koosenb aariatest, retsitatiividest ja siis on ka veel instrumentaalosad. Mis on libretto? Libretto on tekst mida kasutatakse või mis on mõeldud ooperile, kantaadile, oratooriumile või mingile teisele muusikalisele teosele. Nimeta romantismiajastu 3 suurt ooperiheliloojat! Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Georges Bizet, Arthur Sullivan Nimeta 3 Richard Wagneri ooperit! "Rienzi", "Lendav Hollandlane"; "Tannhäuser"; "Lohengrin", "Tristan ja Isolde"; "Nibelungide sõrmus"; "Parsifal", "Nürnbergi meisterlauljad" Nimeta 3 Verdi ooperit! „Nabucco“, „Macbeth“, „Luisa Miller“, „Rigoletto“, „Trubaduur“,
Vanemate tahtel läks Shütz õppima Marburgi ülikooli õigusteadust. 1609-1612 oli Shütz Veneetsia koolkonna peameistri Giovanni Gabrieli õpilane. Heinrich Shütz (1585- 1672) 1619 esimene kogumik kirikumuusikat "Taaveti psalmid" Kolmekümneaastase sõda ajal kirjutas peamiselt väikestele koosseisudele "Symphonia sacrae'' ( I 1629, II 1647, III 1650) "Kleine geistliche Konzerte" ( I 1636, II 1639) Pani aluse saksa oratooriumile, mis oli vaimulik Shützi seotakse ooperi toomisega Saksamaale "Daphne'' Elu lõpul muutub stiililt väga konservatiivseks "Geistliche Chormusik" 1648 Uus zanr- passioon Oratooriumi eriliik, mis käsitleb Kristuse kannatuslugu 17.sajandi teisel poolel hakati passioonidele lisama koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid Heinrich Shütz kirjutas oma hilisema loomingu hulgas kolm passiooni: Matteuse, Luukase ja Johanesse järgi 1665-1666
Ooper-Lavateos, milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näitekunst ja kujutav kunst. Esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Kasutatakse soliste, ansambeleid ja koori. Kantaat-Mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Tavaliselt puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Soolokontsert- Teos, kus orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti. Concerto grosso- Teos solistide grupile ja orkestrile. Suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Süit- Instrumentaalmuusika vorm, mis kujutab endast erinevate karakteritega tantsude järgnevust.
mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 13. Millest koosneb süit? Süit- eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. 14.Prelüüd- lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 15.Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhivorme, mis on üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes 16.Heinrich Schützi tähtsus – pani aluse kiriklikule oratooriumile, oli 17. sajandil suurim saksa muusik. 17.Arcangelo Corelli tähtsus- kirjutas palju sonaate ja concerto grossosid, oli keelpilli-helilooja 18. Esimesed ooperid ehk muusikalised draamad. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas – vana-kreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis, kus sooviti luua muusikalisi draamasid. Esimesed teada olevad ooperid on Jacopo Peri “Daphne” – 1597 (teos
Oldi kursis ka ITA muusikaga. Populaarsed maskietendused (mütoloogilise/allegoorilise sisuga) Purcell: ainus inglise suuremat sorti helilooja. "Dido ja Aenas" autor (ainuke inglise ehe barokkooper). GER muusikud käisid õppimas ITAs, paljud muusikud olid Orlandus Lassuse õpilased -> polüfooniline kirjaviis säilis kauem kui mujal euroopas. Praetorius: esimeste GERkeelsete vaimulike kontsertide looja. Luteri koraalide kogu autor. Schütz: Saksa muusika isa. Pani aluse saksa oratooriumile millest sai kiriklik zanr. Telemann: helilooja, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas kõiki stiile, kirjutas kõike. VÕRDLUS Georg Friedrich Johann Sebastian Bach ÜHINE Händel Väga hea organist, Jõukas olnud kontsertmeister, perekonnast, isa oli kapellmeister
Oratoorium on suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium tekkis 1600 Roomas. Kuulsamad oratooriumid: Giacomo Carissimi ,,Jefta"; G.F.Händel ,,Messias", ,,Saul". Kantaat on mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Tavaliselt puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Concerto grosso on teos solistide grupile ja orkestrile, kus suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Tähtsamad heliloojad: A.Corelli ja Bach. Süit - instrumentaalpalade tsükkel, mis kujutab endast erinevate karakteritega tantsude järgnevust. Süidi tähtsamad tantsud: 1) allamande 4-osalises
Kultuurivahendaja Orlando di Lasso koos oma õpilastega. Esimene helilooja, kes julges Saksamaa kultuuri siduda Itaaliapärase stiiliga oli Michael Praetorius. Erakordselt andekas muusik. Tema on teinud barokkajastu mahukaima ,,Tantsumuusika kogumiku". Lasi trükki esimesed Saksakeelsed vaimulikud kontserdid. Peale 30. aastast sõda kerkis esile Heinrich Schütz. Teda peetakse Saksa muusika isaks, julgustas noori muusikuid kirjutama Saksakeelseid teoseid. Pani aluse Saksa oratooriumile. Pärast sõda said Saksamaal kultuurikeskusteks Hamburg ja Lübeck. Hamburgist sai Saksamaa ooperikeskus. 1678 esimene ooperiteater. Lübeckist sai kirikumuusikakeskus. Kirikumuusika helilooja Dietrich Buxtehude (tähtsaim organist). Tema loomingu tähtsaim osa orelimuusikal. Kuulsamaid barokkmuusikaheliloojaid on Georg Philipp Telemann. Kirjutas 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi, passioone, oratooriume, tohutul hulgak kammermuusikat. Ooperite sisu julge ja fantastiline
draamasüzeesid: · "Semele" (1744) · "Herakles" (1745) · ja allegooriaid: · "Aja ja tõe triumf" (1737...57) · Oratooriume kanti ette teatrisaalides · Osade vahel oli tavaks esitada positiivorelil ka oma orelikontserte Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · On loodud 1741. a. kolme nädala jooksul · Ettekanne 1742. a. Dublinis · See on tema oratooriumidest ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos · Teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine · Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · Kordagi ei esine tekstis Jeesuse nime ent ometi on teksti kujundeis Jeesuse elukäik selgelt kujuteldav · Oratoorium püüab esitada Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduses · See on nagu sisukontsentraat Uuest Testamendist ning suudab tabada midagi
· "Herakles" (1745) · ja allegooriaid: · "Aja ja tõe triumf" (1737...57) · Oratooriume kanti ette teatrisaalides · Osade vahel oli tavaks esitada positiivorelil ka oma orelikontserte Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · On loodud 1741. a. kolme nädala jooksul · Ettekanne 1742. a. Dublinis · See on tema oratooriumidest ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos · Teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine · Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · Kordagi ei esine tekstis Jeesuse nime ent ometi on teksti kujundeis Jeesuse elukäik selgelt kujuteldav · Oratoorium püüab esitada Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduses · See on nagu sisukontsentraat Uuest
Oratooriume kanti põhiliselt ette teatrisaalides. Händel juhatas väikese positiivoreli tagant orkestrit, väikest koori ja saatis soliste. Oratooriumi osade vahel oli tal tavaks esitada samal orelil ja oma orelikontserte. Eriline koht on ta loomingus oratooriumil ,,Messias" (1741 kolme nädala jooksul loodud, esiettekanne 1742 Dublinis). See on oratooriumitest ainud vaimulik teos. Libreto autor Charles Jennens. ,,Messia" teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist. Kordagi esine Jeesuse nime ja vähe on otseseid viiteid tema isikule. Oratoorium esitab Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduses. ,,Messias" on kolmeosaline. Esimese osa tekstis on ettekuulutused Messia tulekust, osa lõpus aga pastoraalne jõulustseen karjastega väljal ja ingli kuulutusega neile lõik mis meenutab pisut saksa jõuluoratooriume
barokkooperi ,,Dido ja Aeneas" autor, kirjutas kiriku- ja kammermuusikat Saksamaa Saksamaal toimunud reformatsioon mõjutas küll sealset kirikumuusikat, end muusikud käisid õppimas Itaalias. · Michael Praetorius- esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertide looja · Heinrich Schütz- on nimetatud Saksa muusika isaks, sest hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse kompneerima, pani aluse Saksa oratooriumile, millest sai vastupidiselt Itaalia oratooriumile kiriklik zanr · Georg Philipp Telemann- üks lääne muusikaloo produktiivemaid heliloojaid, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas originaalselt kõiki omaaegseid stiile Johann Sebastian Bach (1685-1750) Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast vanemate varajast kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima
joontega lõik, kolmeosalise vormi lõpetab avaosa lühendatud kordus. Tema ooperites hinnati enim efektseid koori- ja tantsustseene, tema balletinumbritest tegid orkestrisüite juba ta kaasaegsed. Lully on läinud ajalukku esimese suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Marc-Antoine Charpentier 1634-1704, prantsuse baroki tähtsaim kirikumuus. looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu. Jean-Philippe Rameau 1683-1764, peenutseva ja mängleva hilisbaroki suurkuju Prantsusmaal, teenis suure osa oma elust organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t. Paremad teosed on tema viis tsüklit kontsertpalu viiuli ja viola da gamba saatel. Oli muus
arvas ta isa, et nüüd on õige aeg minna ühele suurele reisile. 1763-dal aastal võeti ette ligi kolm ja pool aastat kestnud kontsertreis läbi Euroopa. Peatused ja kontserdid anti absoluutselt igas kuulsas linnas. Londonis kohtuti ka Johann Christian Bach'iga, kellest sai väga hea sõber ning kes samuti oli ka suureks eeskujuks muusikaks. Pärast arvutuid esinemisi jõudis Mozart tagasi koju Salzburgi, aasta oli siis 1766. Kodus sai ta olla umbes 9-kuud. Seal olles kirjutas ta oratooriumile ,,1. käsu kohustus" esimese vaatuse, mis osutuks väga edukaks. Oma esimese intermeediumi kirjutas ta ta samuti Salzburgis, teose nimi oli ,,Apollo ja Hyacinthus". Edasi liikus Mozartite pere Viini, kus elati ligemale aasta. Seal valmis esimene päris ooper ,,Teeseldud lihtsameelsus". Kuid Viin ei paistnud Mozartile sobivat, sest 1769-dal aastal koliti tagasi Salzburgi, kus Wolfgang läks ka tööle isa juurde 4 õukonda
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid.
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid.
joontega lõik, kolmeosalise vormi lõpetab avaosa lühendatud kordus. Tema ooperites hinnati enim efektseid koori- ja tantsustseene, tema balletinumbritest tegid orkestrisüite juba ta kaasaegsed. Lully on läinud ajalukku esimese suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Marc-Antoine Charpentier 1634-1704, prantsuse baroki tähtsaim kirikumuus. looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu. Jean-Philippe Rameau 1683-1764, peenutseva ja mängleva hilisbaroki suurkuju Prantsusmaal, teenis suure osa oma elust organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t. Paremad teosed on tema viis tsüklit kontsertpalu viiuli ja viola da gamba saatel. Oli muus
1 kammerlikele koosseisudele: (,,Kleine geistliche Kontzerte" III 1636, 1639 ja ,,Symphoniae sacrae" I-III 1629, 1647, 1650 soolohääle(te)le + basso continuole Nt. ,,Eile mich Gott zu erretten" (vt. noot Wikis), "Wann unsre Augen schlafen ein" Need on paralleelanriks itaalia kammerkantaadile ja milles võib leida ka ooperile ja oratooriumile omaseid teatraalseid võtteid. 1628 käis Schütz teist korda Veneetsias ja puutus seal kokku Claudio Monteverdiga, kelle mõjud Schützile on vaimulikes kontsertides päris tugevad. Tsükkel "Musikalische Exequien", mis on kirjutatud sõbra ja toetaja matusetalituseks. Seda võib võrrelda reekviemiga. Ühtlasi on see üks vähestest Schützi teostest, millel on konkreetne seos jumalateenistusega. Tähtsaim oratooriumi alaliik on protestantlikus muusikas passioon Jeesuse
krahv Moritz astus sellele vahele ja andis talle raha, et ta võiks muusikaliselt end Veneetsias harida. Veneetsias viibis ta 4 aastat ja naases seejärel Saksamaale, kui sai kuurvürsti õukonna kapellmeistriks. Kolmekümne aastase sõja ajal kirjutati muusikat ainult kammerlikele koosseisudele, kuna suured kapellid olid lagunenud või virelesid. 1628-9 käis taas Veneetsias, kus puutus kokku Claudio Monteverdiga. Schütz pani aluse saksa oratooriumile, mis kujunes kiriklikuks zanriks. Saksa oratooriumi 3 peamist süzeed on: jõululugu, Jeesuse kannatuslugu ja tema ülestõusmise lugu. Oratooriumi tähtsaimaks alaliigiks protsetantlikus muusikas sai passioon-Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeeliumist. Schützi tähtsaim motetikogu on 1648. a ilmunud „Vaimlik koorimuusika“(Geistliche Chormusik) 10
vormis kujunes välja Viini klassikute loomingus Concerto grosso- 17-18 sajandil kujunenyd mitmeosaline heliteos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel Soolokontsert- Süit- mitmeosaline instrumentaalteos, baroki ajal oli populaarne tantsusüit mis koosnes iseloomult, tempolt ja rütmilt kontrastsetest tantsudest Heinrich Schütz- oli saksa helilooja ja organist. Teda on nimetatud saksa muusika isaks, sest hakkas kombineerima saksa keelt muusikasse. Pani aluse saksa oratooriumile, ooper ,,Daphne" Johann Sebastian Bach- sündis saksamaal. Ta oli oma aja parimaid organiste. Ta oli kaks korda abielus. Bach oli muusikatraditsioonide kokkuvõtja. Ta kirjutas ple 300 kirikukantaadi(,,kohvikantaat", 40 suure oreliteose). Tal jõi lõpetamata teos ,,fuugakunst" Georg Friedrich Händel- sündis samuti saksamaal. Ta reisis palju. Tema loomingus puudub kirikiumuusika ja ta a krijutas peamiselt oopereid
annaabi.ee 
