suuremate õitega, talvitub rahuldavalt, armunute kinkeroos. • ‘Queen Elisabeth’ – vastupidavuse poolest ajatu peenraroos, õied vanaroosad, lehestik tumeroheline ja terve, hea talvitumisega • ‘Secret’ – õied puhasroosad, südamik heledam, peene teeroosi lõhnaga • ‘Variety Club’ – väga huvitava värviga, kollasest kirsipunaseni, külmakindlus hea Roosisordid • Floribundroosid – ‘Amsterdam’ – leekivate oranzpunaste õitega, talub vihma, tuult ja hea talvitumisega • ‘Europeana’ – veripunaste rosettõitega vana sort, hea talvitumisega • ‘Eurostar’ – tumekollaste antiikroosi meenutavate suureõieliste õitega roos, väga dekoratiivne tumeroheline lehestik, talvitub rahuldavalt Roosisordid • ‘Leonardo da Vinci’ – tumeroosa, tiheda neljaosalise rosettõiega, talvekindlus rahuldav • ‘Orange Triumph’ – väikseõieline (20- 60 õit kobaras!!
Eestis kasvab looduslikult kuusikutes ja kuuse-segametsades sinilille ja jänesekapsa metsakasvukohatüübis alusmetsapõõsana harilik kuslapuu (L. xylosteum). Lubjarikastel parasniisketel või soostunud okas- ja lehtpuumetsades ning puisniitudel Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestis võib paiguti kohata meil looduslikult kasvavat sinakasmustade viljadega sinist kuslapuud (L. caerulea). Eestisse toodud u. 35 liigist on aedades sagedasemad roosade õite ja oranzpunaste viljadega tatari kuslapuu (L. tatarica), kollakate lõhnavate õite ja oranzikate viljade ning väänduva tüvega lõhnav kuslapuu (L. caprifolium), magushapude tumesiniste piklike söödavate viljadega söödav kuslapuu (L. caerulea var. edulis), mustade viljadega must kuslapuu (L. nigra) ning kokkukasvanud kahvatupunaste viljadega alpi kuslapuu (L. alpigena). · Vastakud, lühirootsulised, terveservalised lihtlehed võivad mõnel liigil olla aluselt kokkukasvanud.
annaabi.ee 
