Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias
Battarrae Boud.), mille oliivpruuni
kübara (kuni 12 cm) heledam rihveljas servaosa on keskosast eraldatud silmatorkava
tumepruunikontsentrilise vöödiga; muudelt tunnustelt ja samuti levikult rõngata kärbseseenega
sarnane. Värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav (Hanso jt. 2000). Austraalias puudub.
1.1.3 Oranz kärbseseen
Ilus rõngata liik on oranz kärbseseen (A. Crocea (Quél.) Singer), millel on ere, oranz kübar (kuni
12 cm) ja jalal oranzidsoomused, kasvab meil harva, okasmetsades. Värskelt mürgine, kuid
kupatatult söödav (Hanso jt. 2000). Austraalias ei esine.
1.1.4 Lepa kärbseseen
Lepikutes kasvab meil sügisel väikeste, haprate viljakehadega ja halli kübaraga (kuni 6 cm) lepa-
kärbseseen (A. friabilis (P. Karst.) Bas); täiskasvanult lagunevad rõngas ja tupp ebemeteks ja
kaovad jalalt;seda liiki ei esine meil sageli, ta kuulub Eesti Punasesse raamatusse (Hanso jt. 2000).
Austraalias puudub.
1.1.5 Oliivhall kärbseseen