Ameerikas kogusid oma abstraktsete teostega tuntust veel Franz Kline, Marc Ruthko ja Barnett Newman. Pärast II maailmasõda võitis abstraktsionism kiiresti pinda ning saavutas kodanlikel maadel ka riigi toetuse. Ühtlasi asendus sel ajal geomeetriline abstraktsionism abstraktse ekspressionismiga, mida nimetatakse ka informalismiks. Informalism tekkis 1945.-1946. aastal Pariisis ning selle tähtsamaks esindajaks on Jean Dubuffet. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja formaalses ilutsemises. Põhja-Euroopa tegutses kunstnike rühm ,,Cobra", mille üheks asutajaks ning hilisemaks
kuna leidis, et ta on viinud täiuslikkuseni Cézanne'ist alanud arengu. Kazimir Malevits ,,Must ruut" Äärmuslik suund Pärast II maailmasõda võitis abstraktsionism kiiresti pinda ning saavutas kodanlikel maadel ka riigi toetuse. Ühtlasi asendus sel ajal geomeetriline abstraktsionism abstraktse ekspressionismiga, mida nimetatakse ka informalismiks. Informalism tekkis 1945.-1946. aastal Pariisis ning selle tähtsamaks esindajaks on Jean Dubuffet. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja formaalses ilutsemises. Jean Dubuffet ,,Grand Maitre of the Outsider" 1947
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o ...
segatud kustutamata lupja, mis reageeris peale valatud veega ja pani kogu massi kobrutama ja podisema. Dubuffet ise segas seda putru, kuni see tardus urbseks, laavataoliseks, rahutufaktuuriliseks reljeefiks. Dubuffet vahetas mitu korda oma maalistiili. Ta järgis innukalt üht liini, arendas selle äärmuseni, aga kui tundis selle olevat ammendunud, tegi mõnikord eneseparoodiaid ja asus siis uue ning ootamatu probleemi ja materjalide kallale. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja formaalses ilutsemises. Dubuffet toetas neid mõtteid, mille kohaselt inimene näeb tegelikult ainult tühise osa
valatud veega ja pani kogu massi kobrutama ja podisema. Dubuffet ise segas seda putru, kuni see tardus urbseks, laavataoliseks, rahutufaktuuriliseks reljeefiks. Dubuffet vahetas mitu korda oma maalistiili. Ta järgis innukalt üht liini, arendas selle äärmuseni, aga kui tundis selle olevat ammendunud, tegi mõnikord eneseparoodiaid ja asus siis uue ning ootamatu probleemi ja materjalide kallale. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja formaalses ilutsemises. Dubuffet toetas neid mõtteid, mille kohaselt inimene näeb tegelikult ainult tühise osa sellest
annaabi.ee 
