P ärast se d a sattusid n saar el e, kus Ody s s e u s e kaasla s e d muud eti sigad e k s . 11.laul Odys s e u s läheb allmaailma. Ta näe b se al om a sõpru ja oma em a, kuid ta läks sinna, se st ta tahtis oraakliga Oraak el andis talle palju nõu. 12. laul Odys s e u s asu s jälle teele. Ta kuulab kinnis e otun a sire e nid e laulu. Nad m õ õ du va d kohutava koletis e Skylla Charvbdis e koopa st. Ja pära st se d a jõudis Odys s e u s Kalyps o saar el e . Nii lõpetas ta om a juttu. 13. laul
tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima. Värsid sõnastati nii, et neil oleks mitu tähendust. Sageli vaieldi oraakli õige tõlgenduse üle, kuid kui toodi uusi ande, võidi oraaklilt saada täiendav kuulutus. Näiteks enne Salamise lahingut ennustas püütia algul hukku ning hiljem ennustas, et ateenlasi võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu. Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli Delfi vaenlaste läbirääkimiskohaks. Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles. Tänapäeval on väljakaevamiste käigus avastatud templivaremeid, skulptuurikilde ja ajaloolisi raidkirju.
ning panid need värsivormi. Värsid anti Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima. Värsid sõnastati nii, et neil oleks mitu tähendust. Sageli vaieldi oraakli õige tõlgenduse üle, kuid kui toodi uusi ande, võidi oraaklilt saada täiendav kuulutus. Näiteks enne Salamise lahingut ennustas püütia algul hukku ning hiljem ennustas, et ateenlasi võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu. Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli Delfi vaenlaste läbirääkimiskohaks. Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles. Tänapäeval on väljakaevamiste käigus avastatud templivaremeid, skulptuurikilde ja ajaloolisi raidkirju.
prohvetit. 8) Väike-Asia 1. aastatuhandel e.Kr. Midas 1. Früügia legendaane kuningas 2. mütoloogiline tegelane, kelle puudutus kõik kullaks muutis ja kes sellest hädast vabanedes endale eeslikõrvad sai Gyges usurpaator, pani aluse Lüüdia Suurvõimule, kes alustas rünnakuid Anatoolia lääneranniku kreeka linnadele ja algatas dünastia tihedad sidemeted Delfi oraakliga. Valitsusaja lõpul sai lüüa kimmerlastelt Kroisos viimane Lüüdia kuningas, tuntud enneolematu rikkuse poolest, mille ta sai maksudest ja sundvõõrandamistest. Üldtuntud on ka tema annetused Delfi heaks. Tema ajal arenes müntimine. 9) Mesopotaamia 1. aastatuhandel e. Kr. Tiglatpilesa Silmapaistev Assüüria kuningas keda peetakse Uus-Assüüria impeeriumi r III rajajaks; suutis ulatuslike sõjaretkede ning sõjaväge ja halduskorraldust
•Raskeltarvutatavad probleemid .probleemid, millel pole teada polünomiaalset algoritmi ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 20 P ja NP klassi probleemid Otsustus probleemide klass •Klassi P jaoks on olemas determineeritud Turingi masin, mis lõpetab töö polünomiaalse aja jooksul •Klassi NP puhul on olemas mittedetermineeritud Turingi masin, mis lõpetab töö polünomiaalse aja jooksul ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 21 Oraakliga Turingi masin •Oraakliga masin on Turingi masin, mis on “Oraakliga” ühendatud •Oraakel on “mitte-masin”, mis on võimeline vastama küsimustele •Oraakliga masinad on näiteks võimelised lahendama “lõpetamise probleemi” (halting problem) ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 22 Rasked probleemid •Paljud probleemid, mis teoorias on lahenduvad ei ole seda praktikas •Sellised probleemid on rasked probleemid
VII sajandi esimesel poolel purustati Gordion üle Kaukasuse Anatooliasse tunginud kimmerlaste poolt. Midas tappis end, Früügia riik kaotas senise tähtsuse ja langes peagi Lüüdia võimu alla. Lüüdia Lüüdlased asusid Anatoolia lääneosas. Riigi pealinnaks kujunes Sardis. Suurvõimule pani aluse usurpaator Gyges (u 680 650), kes alustas rünnakuid Anatoolia lääneranniku kreeka linnadele ja algatas dünastia tihedad sidemeted Delfi oraakliga. Valitsusaja lõpul sai lüüa kimmerlastelt, kes tema järglase (Ardys, u 650 615) ajal rüüstasid ka Sardist. VII sajandil alustasid Lüüdia kuningad väärismetalli müntimist, mille peatselt võtsid laialt kasutusele ka kreeklased. VI sajandi algul puhkenud konflikt Meediaga võimupiiride jagamise pärast Anatoolia keskosas lõppes 585 a. rahu- ja liidulepinguga lüüdia Alyattese (u. 605 560) ja Meedia Kyaxarese vahel. Anatoolia läänepoolne osa jäi Lüüdiale.
annaabi.ee 
