Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Optsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
optsioon, aktsia, optsioonid, alusvara, strike, ostuoptsioon, müüja, volatiilsus, müügioptsioon, delta, investor, nägemus, kaubelda, aktsiahind, võimendus, turg, call, gamma, nasdaq, aktsial, hinnas, kaubeldav, option, riskid, katmata, tootlus, kombineeritud, vega, straddle, oota, uudiste, norma, hinnast, tehinguhind, price, optsioonilepingjärjekorras. 16. Miks on ettevõttel reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali? Kuna omakapitali hind on reeglina kõrgem võõrkapitali hinnast. Võõrkapitali hind toob kapitali (WACC) allapoole, seega projekti tasuvus muutub. Kui kogu projekt rahastada kõrge nõutava omakapitali hinnaga, siis projekt muutub oluliselt kallimaks. 17. tähtajani (YTM) kui laenukapitali hinna komponent YTM on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. Kus: C kupongmaksed (aastas); F nimiväärtus; V0 turuväärtus; T - aastad kustutamiseni NB! Võlakirja tulusus tähtajani on tinglik aastane tootlus mida investor teeniks kui ta soetaks võlakirja tänase turuhinnaga ning hoiaks väärtpaberit kustutamiseni, samal ajal kupongid re-investeerides.
Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest. Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja. Müüjal võib tekkida probleeme potentsiaalse ostja veenmisel auto tegelikus kvaliteedis. Turg ei pruugi seetõttu üldse toimida. Rahandusest näiteid: 1 Ettevõtte juhtkonna ja omanike vaheline konflikt. Muutuseid ettevõtte dividendipoliitikas on keeruline hinnata.
Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest. Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja. Müüjal võib tekkida probleeme potentsiaalse ostja veenmisel auto tegelikus kvaliteedis. Turg ei pruugi seetõttu üldse toimida. Rahandusest näiteid: · Ettevõtte juhtkonna ja omanike vaheline konflikt. · Muutuseid ettevõtte dividendipoliitikas on keeruline hinnata. · Laenutaotleja ning panga suhe, kus finantseerija peab välja selgitama taotleja krediidivõime jne. 2-3
on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena Dividendipäev - Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev. See tähendab, et kõik kes selle päeva alul aktsiaid omavad saavad dividende. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex- dividendi kuupäeval aktsiahind langeb. Dividendimäär = Dividend ühe aktsia kohta / Hind ühe aktsia kohta Eelisaktsia (preferred stock) - Aktsia, millele tavaliselt makstakse fikseeritud dividende. Selliste aktsiate omanikel on pankroti korral eelisõigus ettevõtteallesjäänud varale. Dividendide jaotamisel saavad eelisaktsia omanikud need kätte esimestena.
Ehk siis võlakirja tänane väärtus on kupongmaksete annuiteedi nüüdisväärtus ning nimiväärtuse nüüdisväärtus. Võlakirja väärtust mõjutab kõige rohkem nõutav tulusus ehk diskontomäär ehk lihtsalt intressimäär, lisaks intressile mõjutab ka võlakirja periood ja tema liik. 12. Mille poolest erinevad jooksev tulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? YTM (Yield to Maturity) on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. CY ehk Hetketulusus (current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V0 13
Algandmed aktsiate arv 20 000 tk aktsia hind s 350 EEK optsiooni realiseerimis e. rakendushind x 500 EEK aeg aegumiseni t 2 aastat hetke liitintressimäär r 7% (per annum) aktsia hinna volatiilsus e tulumäära standardhälve 58% (per annum) a) optsioon on rahas, kui optsiooni rakendushinna tänane väärtus on kõrgem kui alusvara hind täna ja vastupidi Optsiooni rakendushinna tänane väärtus: x*e-rt= 434,6791 > ehk optsioon on rahas. b) optsiooni väärtuse leidmiseks kasutan Black-Scholes mudel'it (vt paremal) d1= 0,1459627569
st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). Võimalik on ka üldse mitte efektiivsed vormid mulliteooria, see kirjeldab turu anomaaliaid ka ,,käitumuslik rahandus") 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest. Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja. Müüjal võib tekkida probleeme potentsiaalse ostja veenmisel auto tegelikus kvaliteedis. Turg ei pruugi seetõttu üldse toimida. 1 Rahandusest näiteid: Ettevõtte juhtkonna ja omanike vaheline konflikt. Muutuseid ettevõtte dividendipoliitikas on keeruline hinnata.
27. Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara - Optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniga seotud mõistete selgitused: Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte.
kapitalinõudlust ning investeerimiskapitali pakkumist vastavate institutsioonide poolt. Aktiivne ja hästitoimiv kapitaliturg loobki eeldused investeerimiskapitali aktiivseks liikumiseks. See tegevus on omane lokaalsele tegevusele. Fikseeritud tulususega väärtpaberid Neid väärtpabereid iseloomustab see, et nende tagasiostu tähtaeg on täpselt fikseeritud. Lepinguliselt on määratud intressimaksete suurus ja kord. Seega teab investor, et mingil kindlal päeval tema investeering aegub ning ta saab oma raha koos intressidega tagasi. Dividende makstakse aktsiatel, muudel juhtudel maksame intresse. Seda tüüpi enamlevinud väärtpaberiks on võlakirjad, mida tavaliselt emiteerivad tuntud ning suuremad asutused. Pangad nt emiteerivad võlakirju ja riigi- ja omavalituse ka nemad väljastavad võlakirju. Võlakirjad võivad tänapäeval küllaltki riskantsed olla.
Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 18. Euroraha teke. 19. Nimetage erinevad sularahata maksevormid! 20. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. · Tsekid kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellel on väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi. · Maksekorraldus kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole, kannab raha müüja panka, raha ülekandmine müüjani. Peale kasuba üleandmist on müüjal raske mõjutada ostjat tasuma · Akreditiiv Ostja volitab oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja omapoolsed kohustused on täitnud (Akreditiiviga lepingu avamine, korraldus pangale
Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 18. Euroraha teke. 19. Nimetage erinevad sularahata maksevormid! 20. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. · Tsekid kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellel on väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi. · Maksekorraldus kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole, kannab raha müüja panka, raha ülekandmine müüjani. Peale kasuba üleandmist on müüjal raske mõjutada ostjat tasuma · Akreditiiv Ostja volitab oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja omapoolsed kohustused on täitnud (Akreditiiviga lepingu avamine, korraldus pangale
odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata 48. Efektiivne turg: Kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades. Ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmisest suuremat riski võtmata teenida keskmisest suuremat kasumit. Omadused: võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnamuutus vaid peale uusi uudiseid. Eeldused: Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid ja kõigil on eesmärgiks teenida spekulatiivset ekstrakasumit Piisavalt suur käive Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi Investorid on ratsionaalsed Täieliku konkurentsi eeldus. 49
kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. 65. Välisvaluuta (nt USD) odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist Plussiks on see, et saab kaupa osta odavamalt dollarites ning transportida Eestise ning müüa kallimalt eurodes maha. Kallinemise puhul tuleb käituda vastupidiselt. 66. Inkassoarvelduse olemus Sõlmitakse leping, kaup transpordifirmale, kauba saatedokumendid transpordifirmalt, saadab panka, müüja pank saadab need ostja panka, ostja pank annab ostjale teada dokumentide ja maksenõude laekumisest, ostja tasub oma panka raha, saab samal ajal kätte dokumendid, annab korralduse tasuda müüja pangale, pangast edasi müüjale, ostja esitab dokumendid transpordifirmale, saab kauba kätte. 67. Inkasso plussid ja miinused Importija plussid: Krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks; Võimalus maksta pärast kauba kohalejõudmist.
ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. o Finantsturud: Esmas- ja järelturg Raha-ja kapitaliturg · Finantstooted: o Finantsinstrumendid o finantsteenused 17. Väärtpaberituru osalised: · EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse. · VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD · INVESTOR isik, kes on omandanud väärtpabereid. 18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest: · Tähtajajärgi: o Rahaturg o Kapitaliturg · Elutsükli järgi: o Esmasturg o Järelturg · Toote järgi: o Võlainstrumendid o Omandiväärtpaberid o Valuuta o tuletisväärtpaberid 19. Väärtpaberite liigitus: · Aktsiad e
Traditsiooniliste makromajanduslike teooriate kohaselt sõltub säästmine eeskätt eraisikute sissetulekust ja jõukusest, investeeringute maht aga investeerimisprojektide üldisest riskitasemest ja tulukusest. Kuna säästmine ja investeeringud sõltuvad erinevatest teguritest, võib ka nende suurus teineteisest erineda. SÄÄSTMINE Säästmine raha kogumine ootamatuteks /planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid. · Eesmärgid säästmiseks inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu nende
ettevõtete majanduslik olukord halveneb – töötajate vallandamine; • Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. V osa – Dokumendimaksed 61. Inkassoarveldus dokumentide pakkumine ostjale ja nende loovutamine talle vastavalt inkassonõude tingimustele kas makse või tähtajalise maksekohustuse vastu. Sõlmitakse leping, kaup transpordifirmale, kauba saatedokumendid transpordifirmalt, saadab panka, müüja pank saadab need ostja panka, ostja pank annab ostjale teada dokumentide ja maksenõude laekumisest, ostja tasub oma panka raha, saab samal ajal kätte dokumendid, annab korralduse tasuda müüja pangale, pangast edasi müüjale, ostja esitab dokumendid transpordifirmale, saab kauba kätte. 62. Inkasso plussid ja miinused Importijale • Plussid – krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks; võimalus maksta pärast kauba kohale jõudmist
Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi- korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. · investor- isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. · väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts,
soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 57. Inkassoarvelduse olemus 58. Inkasso plussid ja miinused 59. Akreditiiviarvelduse olemus Akreditiivi võib käsitleda nii makseviisina kui ka müüja käibekapitali lühiajalise finantseerimisvormina. Pangad pakuvad akreditiive juriidilistele isikutele, kes tegelevad väliskaubandusega, kuid neid võib kasutada ka riigisiseste arvelduste puhul. Akreditiiv on maksja palvel ja juhisel ostja panga (akreditiivi avaja) poolt võetud kohustus tasuda müüjale lähetatud kauba eest eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused on müüja poolt teatud aja jooksul täidetud. 60. Akreditiiviarvelduse olemus 61. Mõisted
eest intressiarbitraaž – intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kapitaliturgudega investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisfond – kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum investeering – kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas investeeringu reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus investor – väärtpaberi omandaja isikliku kasutatava tulu (IKT) – tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist J
· intressiarbitraaz intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kapitaliturgudega · investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest · investeerimisfond kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid · investeerimishorisont ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab · investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum · investeering kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas · investeeringu reaaltulusus tulususe ja inflatsiooni erinevus · investor väärtpaberi omandaja · isikliku kasutatava tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist J
t ilma korraliku tagatise ja pika krediidiloota emitentide võlakirjadesse) investeerivate fondideni. 3) Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid: a) Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. b) Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse. c) Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse See tagab, et fondil läheb täpselt sama hästi, kui aktsiaindeksil, mille järgi investorid hindavad fondi edukust.
14 Hoiuse põhisumma on aga kaitstud ning selle kaotamist kartma ei pea – investeeritud summa tagastatakse igal juhul hoiuperioodi lõpus. 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. RISKID Investoril puudub kontroll investeeringute üle Investor ei saa mõjutada fondivalitseja investeerimisotsuseid Investor ei saa oma vara turuväärtuse muutumist reaalajas jälgida, kuna fondiosaku puhasväärtus arvutatakse vaid kord päevas Osaku puhasväärtus pole ennustatav Algne hoiusumma ja tootlus pole garanteeritud LIIGITUS Aktsiafondid Võlakirjafondid Rahaturufondid Segafond Fondifond Riskikapitalifond Sektori fond Hedge-fund 43
o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas; 9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud; 10) müüja kohustused pakendi ja markeeringu osas; 11) kohustused vastastikuse abi osutamise osas; 12) vaidluste lahendamise kord (kohus või vahekohus arbitraaz); 13) tehingu hind ja vääring; 14) sanktsioonid ja vääramatu jõud 15) lisad (nt standardsed tegevusjuhised, töö ülatus, IT-vahendid, töö maht jne) c. Lepingu sõlmimise etapid · Tehingu faktiliste asjaolude väljaselgitamine · Juriidiliste riskide/probleemide tuvastamine
( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid. Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. 14 Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on tulumaksustatav. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid. Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei ole garanteeritud, kasum on tulumaksustatav
Arbitraaz tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata. 64. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused Efektiivse turu teooria väidab, et efektiivsel turul reageerivad hinnad kohe uuele informatsioonile, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada. Efektiivse turu omadused: 1. Võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu 2. Hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust 3. Hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnad muutuvad vaid peale uusi uudiseid. Efektiivse turu eeldused: 1. Piisav hulk spekulatiivseid investoreid 2. Piisavalt suur käive 3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi 4. Täieliku konkurentsi eeldus 5. Kõigil võrdne info 65. Seletage börsibuumi teket Mulliks nimetatakse investeerimismaailmas varade (sh väärispaberite) hindade erinemist
samas päris hea. Panga jaoks on vahepealne variant. Pank ei tea alati sissemakseid, kui pole stabiilset sissemaksete graafikut. 8.Väärtpaberiturg. Väärtpaberite liigitus. Kauplemine väärtpaberitega. Börs. Väärtpaberi turg o Esmaturg aktsiate või väärtpaberite esmaemissioonid o Järelturg nendega hilisem kauplemine (nt Tallinna väärtpaberibörs) Väärtpaberituru osalised · Emitent emiteerib väärtpabereid (JI, FI, riik) · Investor ostab (FI, ettevõtte, riik) · Vahendaja - vahendab ostu-müüki (JI,nt maaklerfirma, pangad) · Järelvalveorgan - Finantsinspektsioon Väärtpaberituru liigitus: o Omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud o Võlaõigust tüendavad vekslid ja võlakirjad, need ei anna omanikuõigust, vaid õiguse saada intresse o Ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid Aktsia
Futuuridega kauplemine ei pruugi sobida igale investorile. Futuuridega kauplemisel on võimalik kaotada väga suuri rahasummasid väga lühikese aja jooksul. Kaotused võivad olla piiramatud ning võivad ületada maakleri juures algselt deponeeritud summasid. Futuurid on väga suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatise juures on võimalik soetada väga suuri positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda. Futuuridega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: RISK DISCLOSURE STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur? Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud kohas kindla hinnaga. Futuuri puhul on tegemist
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobi
Seega on eristatavad kolm eraldiseisvat agentuurikonflikti allikat: a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel, b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel, c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel. Väärtuskontseptsioon ja selle rakendamine: raha ajaväärtus, väärtpaberite väärtus (lihtaktsiad, eelisaktsiad, võlakirjad). Väärtuskontseptsiooni (erinevate varade väärtuse puhul) postulaadiks on, et investor ei maksa vara eest kunagi rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Seega turg ei valeta ja turuväärtus on ülim. Hindamine ehk väärtuse leidmine on finantsjuhtimises fundamentaalanalüüsi keskseim osa (vt. ka tehniline analüüs). Diskonteerimise matemaatiliste aluste rajajaks võib lugeda John Newton'i, kes ühena esimestest esitas liitinressi teooria, ning Edmund Halley't (tunnustatud astronoom), kes avaldas esimese nüüdisväärtuse tabeli 1693.a.-l. John Smart'i
Hetkekurss ja tulevikukurss Hetkekurss (spot rate) · Viitab valuuta vahetusele konkreetsel ajahetkel Tähtajakurss (forward rate) · Viitab valuuta vahetustehingule mingil hetkel tulevikus varem kokkulepitud vahetuskursiga Hetke- ja tähtajakursid ei ole küll tingimata võrdsed, kuid liiguvad lähedalt koos. Futuurid ja optsioonid Futuurilepingud · Ostja ostab lubaduse, et ta saab osta kindlaksmääratud koguse valuutat teatud kindlal ajahetkel tulevikus Valuutaoptsioon (nn Ameerika tüüpi optsioon) · Optsiooni omanikul on õigus osta või müüa kindlaksmääratud koguse välisvaluutat kindlaksmääratud hinnaga igal ajahetkel kuni kindlaksmääratud kuupäevani. Reaaltootlus
hüveks on võimalik kapitalitulu vara omamisest, mille väärtus võib aja jooksul kasvada, ja võimalik dividenditulu. Aktsia väärtus kajastab ettevõtte väärtust, kuid mitte alati aktsiad võivad olla ka üle- või alahinnatud. Hindamismeetodeid on mitu, näiteks sissetulekutel, tuludel ja rahavool põhinevad hindamised. Aktsiahinnad võivad muutuda väga lühikese aja jooksul ja ootamatult seda kutsutakse aktsia volatiilsuseks. Mida rohkem hind kõigub, seda kõrgem on volatiilsus. Kuidas valida aktsiad? Alati tasub jälgida ka teiste investorite tegemisi ning seetõttu peab jälgima enimkaubeldud ja enimhoitud aktsiate nimekirjasid. 5 2.1 Aktsiate liigitamine Aktsionäridele antava hääleõiguse reguleerimiseks võib ettevõte välja lasta erineva klassi aktsiaid. Reeglina jagunevad need liht- ja eelisaktsiateks ning märgistatakse tähtedega (A-, B-, C-seeria aktsiad)
· emitent isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse neid emiteerida · pakkuja/vahendaja isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele · investor isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse neid omandada · järelvalveorgan Finantsinspektsioon. 17. Väärtpaberite liigitus Väärtpaberid jagunevad: · omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud · võlaõigust tõendavad vekslid ja võlakirjad · ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid. Omandiõigust tõendavad väärtpaberid: · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte põhikirjast tulenevad õigused. Sisuliselt on
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimisportfell �
annaabi.ee 
