kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest. Samuti asus enamlaste poolele hulk eesti töölisi. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 27) Peale 17. Oktoobri manifesti pandi suuri lootusi kokkukutsutavale rahvaesindusele ehk Riigiduumale. Esimene Riigiduum sai kokku 1906. aastal, sellesse valiti Eestist viis saadikut 4 eestlast ja 1 venelane. Valitsus siiski ei võtnud duumat tõsiselt ning opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. Paremini ei läinud ka järgmistel Riigiduumadel. Neil aastail saavutasid eestlased edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 27) 5 3. Esimene maailmasõda Sõja puhkedes asus keskvalitsus kärpima baltisakslaste õigusi. Eestlastel avanes võimalus tõusta kohalikes võimuasutustel kõrgematele kohtadele
kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest. Enamlaste poolele asus hulk eesti töölisi. 1913 hakkas Narvas ilmuma enamlik töölisajaleht ,,Kiir", mida toimetas juristiharidusega Jaan Anvelt. Riigiduumad. 1906 kokkuastunud I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut 4 eestlast ja 1 venelane, baltisakslased jäid esinduseta. Valitsus aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt. Opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. II Riigiduuma saadeti laiali 3. Juulil 1907, kehtestati valimisseadus. III ja IV duumasse pääsesid Eestist 3 baltisakslast ja 2 eestlaste esindajat. Eestlaste-lätlaste seadusprojektid ei leidnud toetust ning lükati tagasi. Baltimaade kindralkuberneri juures moodustatud Erinõukogul ei läinud ka hästi eelnõud ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove ja 1907 aastal läks Erinõukogu laiali
annaabi.ee 
