Iga kultuuri areng on olemuselt dialoogiline, eesti kultuur on dialogismist sõltuvuses. Eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal". Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega. Just selle aktiivse dialoogi käigus kujuneski 1930-ndate lõpuks eesti kultuuri oma nägu. Eesti kultuuri probleemiks ongi lahustumine pidevalt vahelduvates trendides, praegusel perioodil on tegemist dialogismi kriisiga eesti kultuuris.
kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal".Eesti rahvuskultuur tekkis 18. sajandi Euroopa romantismi ühe haru, baltisaksa järellainetusena. Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. 20. sajandi algul vallandunud Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega. Just selle aktiivse dialoogi käigus kujuneski 1930-ndate lõpuks eesti kultuuri oma nägu. Nõukogude totalitaarse korra tingimustes õnnestus eesti kultuuril säilitada elujõud ja dialoogiline suhe maailmakultuuri ja omaenda traditsiooniga. Nõukogude ajal kujundas eesti kultuur selle dialoogi pidamiseks koguni spetsiifilise keele, nn ridadevahelise keele.
kavandamises. Propaganda hakkas rahvale külge. Ei olnud selge, kes võiks olla opositsioonis. Pätsi selja taga oli üks suuremaid erakondi Põllumeestekogud. Lisaks olid Pätsi toetanud al 32 aastast sotsialistid. Nende leerist ei kostnud nende 6 kuu jooksul ühtki häält, mis oleks üritanud Pätsi ja Laidoneri tegevust kritiseerida. Laidoneri selja taga Asunike Koondus, vaikiv toetus Laidonerile aga rahvuslikult Keskerakonnalt. 34 a suve jooksul mingisugused nõrgad opositsioonilisuse ilmingud avaldusid lendlehed, millel oli pandud pealkirjaks vangistamata vabadussõjalased, milles nõuti vapside vabastamist ja öeldi, et nad on süütud. Lisaks, et al 5. maist valitsus juriidiliselt kehtetu, sest pärast PS-st peab 100 päeva jooksul valitama RK. Nimetamisväärseid tagajärgi sel lendlehel ei olnud. 5. mail üritasid vabadussejäänud vapsid korraldada väikest meeleavaldust, aga see aeti ruttu laiali. 34 suve teisel poolel
valitsuse kätte. Päts hakkas kohe igasuguseid dekreete välja andma. Pätsi selja taga oli üks suuremaid erakondi – Põllumeestekogud. Lisaks olid Pätsi toetanud al 32 aastast sotsialistid. Nende leerist ei kostnud nende 6 kuu jooksul ühtki häält, mis oleks üritanud Pätsi ja Laidoneri tegevust kritiseerida. Laidoneri selja taga Asunike Koondus, vaikiv toetus Laidonerile aga rahvuslikult Keskerakonnalt. 34 a suve jooksul mingisugused nõrgad opositsioonilisuse ilmingud avaldusid – lendlehed, millel oli pandud pealkirjaks vangistamata vabadussõjalased, milles nõuti vapside vabastamist ja öeldi, et nad on süütud. Paar päeva enne 12.09 saabumist pikendati kaitseseisukorda 1 aastaks (see sai traditsiooniks iga aasta septembrikuus kuni 1940 aastani välja). Nõuti Rriigikogu taas kokkukutsumist. Lõpuks anti neile nõudmistele järgi, aga kindlustati kõigi ootamatuste vastu. Kaitseseisukorra
annaabi.ee 
