kaasamääramisõigust, tehes seda küll ideoloogiliselt vastandliku märgi all, ent kui täpselt vaadata, siis ühel sihil: nad ei taha võimu jagada. [riigikapitalism (NL) ja erakapitalism (USA) on ühtemoodi halvad] 4. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, see on salliv oma poliitiliste vastaste suhtes, nõudes küll neiltki tolerantsi, demokraatliku enesemõistmisena; tema eliksiiriks pole vahelduvalt võimul olevad, vaid opositsioonilised parteid. Ühiskond, mis ei luba opositsiooni, takistab alternatiivset mõtlemist ja lõpuks vaesestub vastuoluvaba ja seetõttu ainuvalitseva partei dogmaatilise valitsuse all. [opositsiooni on vaja] 5. Demokraatlik sotsialism defineerib, kontrollib ja konsituteerib end alt ülespoole; sellepärast eitab ta keskkommunismi ülemvõimu. Tema sihiks on sotsiaalselt määratud baasidemokraatia ühiskonna kõigis sfäärides
Hiina Hiina ühiskond 16. 18. sajandil Püsis keskaegne seisulik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel koondus võim pealinnades ja provintsides eunuhhide kätte, riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, favoritism ja seadusetus. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. 1622. aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal moodustas aga õigusteta ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Hiina lihtrahvas oli õigusteta alamkiht. Tekkis arvukalt uusi salaühinguid. Kultuur Qingi dünastia ajal
Hiina Hiina ühiskonnas 16.- 18. sajanditel suuri muudatusi ei toimunud. Visalt püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna faktilise eliidi eunuhhid, kelle kätte koonud võim nii pealinnas Pekingis kui ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla. Rahulolematus riigi siseolukorraga haaras mitmeid ühiskonnakihte, ka Kesk- Hiina edumeelset haritlaskonda. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. Põhja- Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootus" 1622. aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiele. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende nn kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja- Hiinasse, vallutas Pekingi ja seejärel umbes 40 aastaga kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber: valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal seisid lojaalsed hiina
Pätsi kätte. Siit võib tunduda nagu Eestis oleks juba diktatuurlik riigikord seatud. Eriti veel see, et Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja Eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata, kuid kas see oli ka tegelikult nii või mõtles Päts selle välja vaid riigi/enda kasu tõttu? 1934 aasta lõpul jätkus demokraatia lämmutamine. Piirati inimeste sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teiste alualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus, kuid see asutus viis läbi ka mitmeid üleriigilise kampaaniaid, mis olid näiteks kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine jne. Selline käitumine ei olnud üldsegi enam vana toreda demokraatilise Eesti Vabariigi moodi, vaid rahval vabadus kahanes ning võim põhimõtteliselt liikus ainult riigivanema ja valituse kätte.
Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järelandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine. Revolutsiooni haripunkt oli mõisate põletamisega möödas, ent järgnevadki aastad olid rahutud. Alles 1908. aastal söandasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle veidi leebema "kõvendatud valvekorraga". Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused ja poliitilised koosolekud. Hoolikalt tsenseeriti ajakirjandust. Keelatuiks jäid revolutsioonipäevil tekkinud ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone. Ainsa legaalse eesti erakonnana tegutses Eesti rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtimisel, kuid sellegi tegevusele olid seatud kindlad raamid.
hoidnud, hakkas langema, VMN-ga loodud majandusintegratsioon hakkas lagunema , kuna üldises puuduses ei tahetud oma tooteid enam teistesse sotialistlikesse riikidesse eksportida. Idabloki lagunemise eeldused II • Sisepoliitiline kriis: Idablokis kasvas rahulolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega, rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel, Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised / uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele jõududele Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka KP- dele alternatiivsed grupid - dissidendid (teisitimõtlejad); ametiühingud (Poolas) jne. Idabloki lagunemise eeldused III • Välispoliitiline kriis: majanduslikest ja sisepoliitilistest probleemidest tulenevalt algas välispoliitilise rolli allakäik, ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega,
nafta hind, millega NSVL oli senini endal hinge sees hoidnud, hakkas langema VMN-ga loodud majandusintegratsioon hakkas lagunema , kuna üldises puuduses ei tahetud oma tooteid enam teistesse sotialistlikesse riikidesse eksportida · Sisepoliitilises kriisis: Idablokis kasvas rahulolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised / uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele / tagurlikele jõududele Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka KP-dele alternatiivsed grupid- dissidendid (teisitimõtlejad); ametiühingud (Poolas) jne. · Välispoliitilises kriisis: majanduslikest ja sisepoliitilistest probleemidest tulenevalt algas välispoliitilise rolli allakäik ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega
välismaale. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 2. Olukord pärast revolutsiooni Revolutsioon lõppes kül peale mõisate põletamist, kuid järgnevad aastad olid siiski rahutud. Ainuüksi Eestima kubermangus loetleti aastal 1906 üle 2000 erineva vastuhaku. Alles aastal 1908 söendasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle natuke leebema ,,kõvendatud valvekorraga''. Normaalse poliitilise eluni siiski ei jõutud. Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused ja poliitilsed koosolekud. Hoolikalt tsenseeriti ka ka ajakirjandust. Keelati revolutsioonipäevil tekkinud ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone. Ainuke legaalne erakond oli Eesti Rahvameelne Eduerakond, kuid sellegi tegevusele olid seotud kindlad raamid. Illegaalselt tegutsesid VSDTP-s eraldi tiiva moodustanud enamlased. Enamlaste internatsionalistlikud vaated sobisid Eestisse toodavatele vene töölistele,
õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuselt naasnud Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse
1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuselt naasnud Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse
terroriseerimine. Mateoti pidas kne, milles kritiseeris par-lamendivalmiste käigus toimunud mahhinatsioone. Peale knet leiti ta surnult, puhkes Mateoti kriis ja paljud Mussolini pooldajad tmbusid tagasi. Selle vastuseks eemaldas Mussolini valitsusest kik mitte fashistid, laiendas valitsusjuhi igusi ja hakkas vastutama ainult kuninga ees. Diktatuuri lplik väljakujunemine 1926-1929 Kehtestati erakorralised seadused, suleti opositsioonilised ajalehed, keelati kik parteid v.a. fashistlik, reziimi vastastel keelati riigist lahkuda, loodi poliitiline politsei - Ovra. 1929.aastal Mussolini slmis lepingu paavstiga, mis lahendas riigi ja kiriku suhted. Lateraami leping - sellega sai alguse Vatikani riik. Riigi majanduse juhtimine 1927.aastal anti välja "Töö harta": kehtestati majanduse korporatiivse juhtimise süsteem - riik juhtis tootmist korporatsioonide kaudu, tööandjad kui töövtjad pidid koonduma kutsekodades-se
toimusid pettused, vltsimised ja terroriseerimine. Mateoti pidas kne, milles kritiseeris par- lamendivalmiste käigus toimunud mahhinatsioone. Peale knet leiti ta surnult, puhkes Mateoti kriis ja paljud Mussolini pooldajad tmbusid tagasi. Selle vastuseks eemaldas Mussolini valitsusest kik mitte fashistid, laiendas valitsusjuhi igusi ja hakkas vastutama ainult kuninga ees. Diktatuuri lplik väljakujunemine 1926-1929 Kehtestati erakorralised seadused, suleti opositsioonilised ajalehed, keelati kik parteid v.a. fashistlik, reziimi vastastel keelati riigist lahkuda, loodi poliitiline politsei - Ovra. 1929.aastal Mussolini slmis lepingu paavstiga, mis lahendas riigi ja kiriku suhted. Lateraami leping - sellega sai alguse Vatikani riik. Riigi majanduse juhtimine 1927.aastal anti välja "Töö harta": kehtestati majanduse korporatiivse juhtimise süsteem - riik juhtis tootmist korporatsioonide kaudu, tööandjad kui töövtjad pidid koonduma kutsekodades-se
käia ning eelarvega seotud seadused esitatakse valitsuse poolt eraldi seaduseelnõudena. Keskerakonna fraktsioonijuht Kadri Simson rõhutas, et Keskerakond toetab vabariigi presidendi seisukohta, et 2011. aastaks peaks riigikogu olema nii küps, et ta õiguspraaki ei tee. *Reformierakonna ja IRLi võimuliit tõstab Tartus lasteaiamaksu. Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioon otsustas Tartus tõsta uuest aastast lasteaiamaksu, opositsioonilised sotsiaaldemokraadid taunivad otsust. Tartu linnavolikogu kinnitas lasteaedade rahastamisel vanemate poolt kaetava osa suuruseks 11 protsenti riigi poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, tänane otsus tähendab, et alates 1. jaanuarist 2012 tuleb vanematel iga lasteaias käiva lapse kohta tasuda 30,58 eurot kuus senise 22,24 euro asemel, teatas volikogu pressiesindaja. Praegune lapsevanemate osalustasu määr ehk 8 protsenti minimaalsest kuupalgast on kehtinud viis aastat
o Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) tekkis Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis Saksamaal o SDV kuulutati välja 7. Oktoober 1949. o Tähtsamaid sündmusi saksa DV ajaloos 1949 SDV loomine 1953 rahvarahutused ida-berliinis,mis lämmatatakse NSVL... · Ungari Rahvusvabariik o Kommunistid haarasid võimu enda kätte 1949.aastaks. kõik teisede parteid keelustati. Opositsioonilised poliitikud vangistati või saadeti maalt välja · Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik o Jugoslaavia oli üks omapärasemaid sotsialistlikke riike. Ta ajas iseseisvat, Moskvast sõltumatut, poliitikat. Külma sõja ajal oli jugoslaavia erapooletu. o Sündmusi Jugoslaavia ajaloost 1945 jugoslaavia kuulutatakse sotsialistlikuks riigiks
Võitlusliidud kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks (faistid). Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine. Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel: Valitsusest eemaldati kõik mittefaistid. Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid Keelustati kõik parteid peale faistliku; kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Majandus: Riik sekkus aktiivselt majandusse Streigid olid keelatud Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt Välispoliitika: Itaalia eesmärk oli Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus.
Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 – Eenpalu) siseministrina. valitsemine dekreetidega kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord keelati poliitilised meeleavaldused suleti vabadussõjalaste organisatsioonid okt. 1934 – kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus 1935 – keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati kutsekojad ja Isamaaliit (ainupartei) 1935, 8.dets. - vabadussõjalaste katse teha relvastatud riigipööre. Kohus mõistis 133 vabadussõjalast 1163 aastaks vangi. Vanglasse paigutati ka vasakäärmuslasi demokraatliku opositsiooni juhtis Jaan Tõnisson – Tartu vaimu esindaja. Nad nõudsid demokraatliku korra taastamist
Lisaks jäi presidendile teatatavtel juhtudel õigus anda presidendiseadusi-dekreete. Riigivolikogu valimised toimusid 1938. Aasta veebruaris. Valitsuparteiedu kindlustamiseks moodustati spetsiaalne rahvarinne, ärakeelatud erakondadele tegevusvabaduse andmist pidas Päts seevastu enneaegseks. Nii polnud opositsioonil võimalik korralikult organiseeruda, oma seisukohti ühtlustada ega neid propageerida. Seda arvesse võttes saavutasid opositsioonilised kandidaadid märkimisväärset edu, kuid kokkuvõttes saavutas Päts Riigivolikogus siiski täiesti kindla enamuse. Põhiseadus nähi ette ka juhu, kui presidendi kohale esitatakse vaid üks kandidaat. Nimelt pidi rahva hääletamine sel juhul ära jääma, ja just nõnda 1938. Aastal juhtuski.Kõik kolm institutsiooni, kellel üldse olipresidendikandidaadi ülesseadmiseõigus (Riigikogu, Riigivolikogu ja omavalitsuste esindus), esitasid
Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 Eenpalu) siseministrina. · valitsemine dekreetidega · kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord · keelati poliitilised meeleavaldused · suleti vabadussõjalaste organisatsioonid · okt. 1934 kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse · piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus · 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati kutsekojad ja Isamaaliit (ainupartei) · 1935, 8.dets. - vabadussõjalaste katse teha relvastatud riigipööre. Kohus mõistis 133 vabadussõjalast 1163 aastaks vangi. · Vanglasse paigutati ka vasakäärmuslasi · demokraatliku opositsiooni juhtis Jaan Tõnisson Tartu vaimu esindaja. Nad nõudsid demokraatliku korra taastamist
portreid. Maastikku, natüürmorti ja olustikku peeti tähtsusetuks. 19. saj ametlikku kunsti on nimetatud ka akademismiks. Tavalise elu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Akademism tähtsustas maalikunstis joonistust, värvid polnud olulised. Kuid aegapidi toodi ametlikku kunsti ka uusi võtteid ja ellusuhtumisi, mis avaldusid sõltumatus kunstis. Sõltumatu kunst. Seda toetasid opositsioonilised jõud, osa radikaalsest kodanlusest ja haritlased. 19.saj jagatakse kiiresti vahelduvateks vooludeks: romantism, realism, impressionism, postimpressionism. Theodore Gericault(1791-1824) tema maali "Meduse'i parv" võib pidada uue voolu esikteoseks Pr.maal, mille süzeeks oli merehädaliste vaevlemine parvel. Klassitsistlik rahu asendus dünaamika ja kirgliku tundeavaldusega. Keskendub plastilisele modelleeringule. Eugene Delacroix(1798-1863) Suurim romantik. Keskendus värvide tähtsusele,
saaremaal 75% kuningas ei küsi saaremaal isegi nõusolekut liivimaal 83% aadlike privileegi nõrgemini kaitstud ja kus nad suudavad kuninga närvi ajada oma vastasseisuga, liivimaa rahaline panus prast reduktsiooni läbiviimist on märkimisväärne, liivimaal küsiti nõusolekut, aga oldi vastu ja võeti siis jõuga alad tagasi liivimaal protestiavaldused, figuur oli johann reinhold batkul? kerkisid opositsioonilised meeleolud, protest mida kuningale avaldati, tõi kaasa selle et kuningas hakkas ka vastu, selle tulemusena kärbiti kolleegiumi osanikke ja lõpuks pandi kinni ning liivimaa aadlike omavalitsusõigus kaotati üldse ära maapäeva õiguseks jäeti heaks kiita kuninga ettepanekud maksumuudatusteks rüütelkonna peamehe määramise õigus jäi kuningavõimu kätte
eesmärgiga vähendada strateegilist ründerelvastust alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks vasakäärmuslikud voolud; defitsiit Kasvas rahulolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega; rahvas hakkas soovima osalust poliitika PROBLEEMID tegemisel; Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised / uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele / tagurlikele jõududele; Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka teisitimõtlejad, ametiühingud jne.; illegaalse alkoholi tootmise ja tarbimise kasv
Laidoneri määrati sõjaväe ülemjuhatajaks ja riigis kehtestai 6.kuuks kaitseolukord. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, väljaanded ja aktiivsed liikmed arreteeriti. Keelati poliitilised koosolekud ja meele avaldused. Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistusid ette riigipööret. Riigikogu ja presidendi valimised lükati tagasi. 19.Vaikiv ajastu poliitiline ja ühiskondlik olustik. Detsembris piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti mõned opositsioonilised ajalehed, ülejäänud alluati otsesele riigi kontrollile. 1935 – keelati kõik erakonnad, tekkis ainupartei – Isamaa Liit 8.detsembris. 1935 valmistasid vapsid ette riigipööret, kuid enne seda arreteeriti kõik nende juhid. 20.Baaside aeg ja Eesti okupatsiooni algus : olustik, põhjused, baaside lepingu kuupäev, MRP(kuupäev) Baaside aeg sai alguse 1939 ja lõppes 1940 aastal. 1940. aastalsai alguse Eesti okupatsioon. 23.septembril
langema VMN-ga loodud majandusintegratsioon hakkas lagunema , kuna üldises puuduses ei tahetud oma tooteid enam teistesse sotialistlikesse riikidesse eksportida Peep Reimer · Sisepoliitilises kriisis: Idablokis kasvas rahulolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised / uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele / tagurlikele jõududele Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka KP-dele alternatiivsed grupid- dissidendid (teisitimõtlejad); ametiühingud (Poolas) jne. · Välispoliitilises kriisis: majanduslikest ja sisepoliitilistest probleemidest tulenevalt algas välispoliitilise rolli allakäik ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega
Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mõlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli õigus määrata endale järglasi. Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud ümberkorraldused: 1) Keelustati kõik parteid peale natsliku. 2) Parlament saadeti nii-öelda vaikivasse olekusse , 3) keelustati ametiühingud ja streigid. 4) keelustati opositsioonilised väljaanded 5) Demokraatlikud omavalitsused likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 6) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja- aastakute kaupa. 7) tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised 8) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo, , mida juhtis
ihunuhtlusega • tühistati järeleandmisi, suleti erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine • paljud 1905. a juhtivtegelased pidid terrori eest välismaale põgenema Poliitilised olud pärast revolutsiooni • üle 2000 erineva vastuhaku • 1908 kaotati Baltimaades sõjaseisukord, mis asendati “kõvendatud valvekorraga” • keelatud - streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud • keelatuiks jäid revolutsiooniaegsed ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone • ainus legaalne eesti erakond - Eesti Rahvameelne Eduerakond (juhtis J. Tõnissoon) • enamlased - tegelesid illegaalselt • 1913 - eestikeelne enamlik töölisajaleht “Kiir”, toimetas Jaan Anvelt Riigiduumad • rahvaesindus - Riigiduum • valiti Eestist 5 saadikut, nende seas üks venelane
8) Mis põhjusel oli Euroopa rahvastik 1840. aastatel rahulolematu? 1848.aastal puhkees Euroopas revolutsioonilaine, mis tõi miljoneid inimesi poliitika juurde. Liberaalselt ja rahvuslikult meelestatud aktivistid ja nendega liitunud rahvas nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus) samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Euroopas olid tekkind tugevad opositsioonilised liikumised rahvuslike ja demokraatilke nõudmistega. Aastatel 1845-1847 tabasid Euroopat järjestikused ikaldused, mis tõstsid leiva hinda ja paljud inimesed jäid tööta. 9) Mida rahulolematud nõudsid? Rahulolematud nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus) samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Itaallased soovisid
See oli sisuliselt riigipööre. Mussolini sai peaministriks. Diktatuur hakkas kujunema järk-järgult. Esialgu valitses Mussolini põhiseaduse raames. Kõik valitsuse liikmed esialgu polnud fasistliku partei liikmed. Fasistlik diktatuur Itaalias kujunes välja aastatel 1926-1929. Sellele oli iseloomulik: · oli vaid üks partei fasistlik partei · valitses juhikultus · riik sekkus majandusellu · opositsioonilised ajalehed-ajakirjad suleti · peeti kohut antifasistide /(=fasismivastaste) üle · asutati poliitiline politsei (OVRA) · loodi korporatiivne süsteem ehk korporatiivne riik korporatsioon organisatsioon, kus olid koos nii tööandjad kui töölised elukutsete kaupa. Eesmärgiks oli ületada klassivastuolusid. Töölistel olid küll teatud õigused (tasuline puhkus, töötu abiraha), kuid streikida ei tohtinud
valitseda Itaaliat vormiliselt demokraatlike meetoditega. (valitsuses oli fasiste 1/3; parlamendis ~10%). · Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel: Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid. Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees (samas oli kuningas pideva fasistide poolt lähtuva surve all). Keelustati kõik parteid peale fasistliku; kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse (NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud). Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus.
Fasistlikku diktatuuri ei kehtestatud mitte kohe. Esialgu üritas Mussolini valitseda Itaaliat vormiliselt demokraatlike meetoditega. Diktatuur kehtestati järk-järgult 1925-1929 aastatel. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid. Laiendati mussolini kui valitsusjuhi õigusi. Ta ei vastutanud enam parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees. Kuningas oli aga pideva fasistide poolt lähtuva surve all. Keelustati kõik parteid peale fasistliku ning kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste neid koonduslaagritesse sulgedes. Kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem: massilisi hukkamisi ei toimunud. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Parlamendivalimised muudeti farsiks ning seetõttu kaotas parlament oma senise tähtsuse. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ning tekkis Mussolini isikukultus.
12. Fasistlik Itaalia milles avaldus totalitarism? 185-189 · Fasistid e mustsärklased ründasid töölismiitinguid, purustasid töölisparteide, sotsialistide ja hiljem ka kommunistide hooneid, tapsid töölisaktiviste. · Kõik üksikindiviidi ja klassihuvid peavad olema allutatud rahvuse huvidele. · Fasistid kasutasid valimiskampaania ajal äraostmist, pettust ja terrorit. · Keelustati kõik opositsioonilised ajalehed ja ajakirjad, riigis tekkis üheparteisüsteem · Poliitiline politsei OVRA · Riik sekkus töökorraldusse · Riik võis sekkuda tootmisküsimustesse, kui eraalgatus polnud küllaldane või puudus · Riigi aktiivne sekkumine majandusküsimustesse · Tööliste streik keelatud 13. Natsi Saksamaa milles avaldus totalitarism? Hitler + muu Totalitarismi avaldumine: · Kõik parteid peale natside keelatud
Ametlik kunst e. akadeism soosis maalikunstis joonistust ja alahindas värvide tähtsust. Akadeism pälvis halva kuulsuse oma elukauge rutiiniga. Pariisis hakati ühes Louvre'i saalis(salongis) pidama näitusi need said kunstiloomingu ametlikeks ülevaatuspaikadeks. Töid valis näitusele zürii tunnustatud kunstnikest. Avaliku arvamuse järgi olid tõelised kunstnikud vaid need, kelle töid eksponeeriti Salongis. Sõltumatu kunsti toetajaskonnaks kujunesid opositsioonilised jõud. T. GÉRICAULT' maali ,,Meduse'i parv" võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose süzeeks oli reaalne sündmus kaasajast merehädaliste 12-päevane vaevlemine parvel. Vaatajate tunnete mõjutamiseks on esiplaanil surnud või surevad inimesed, mille jaoks ta käis Pariisi surnukuuris laipu uurimas ja maalimas. E. DELACROIX suurim romantik, peamiseks vahendiks värvid. Ta kasutas tihti täiendvärvuste (nt roheline ja punane) kõrvutamist. Motiivid on sageli
sotsiaaldemokraat paljastas nad, ta tapeti ning mõrv oli korda saadetud Mussolini käsul. See avas toetajate silmad, ent ei suudetud luua koostööd ja Mussolini ületas poliitilise kriisi jõuga. Valitsusest eemaldati kõik mitte fasistid, Mussolini hakkas valitsema diktaatorlikult. Välispoliitika oli järjest agressiivsem, mida enesekindlamaks Mussolini sai. Välispoliitikas sai agressiooni objektiks Etioopia, mis 1935-36 vallutati. 9.2 Igapäevaelu Suleti kõik opositsioonilised ajakirjad, ajalehed, keelustati kõik parteid peale fasistliku, antifasistidel keelati liigist lahkuda, piiridel seati sisse erivalve, asutati politsei, mis allus otseselt Mussolinile. Eraomand säilis, kuid ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmise eest, riik võis sekkuda tootmisküsimustesse. Klasside koostööd organiseeriti läbi korporatiivses süsteemi. Töövõtjaid-töölisi esindasid korporatsioonides fasistlikud ametiühingud, kes polnud valitavad
langus kõikides majandusharudes, majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse, Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat, eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega, nafta hind langes ; 2)sisepoliitiline kriis-Idablokis kasvas rahuolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega, rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel, Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele, tagurlikele jõududele, Idablokis hakkasid aktiviseeruma dissidentide grupid, ametiühingud ; 3)välispoliitiline kriis- majanduslikest ja sisepoliitilstest probleemidest tulenevalt algas välispoliitilse rolli allakäik, ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega, arenguriikidele polnud nende enese poole meelitamiseks enam meelehead anda, koos sotsialistlike riikide ja NL mõju lagunemisega hakkas
Itaaliat vormiliselt demokraatlike meetoditega. (valitsuses oli fasiste 1/3; parlamendis ~10%). · Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel. · Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid. · Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees (samas oli kuningas pideva fasistide poolt lähtuva surve all). · Keelustati kõik parteid peale fasistliku; kehtestati üheparteisüsteem. · Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. · Propageeriti rahvuslust. · Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse (NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud). · Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse. · Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. · Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus.
Sotsiaalne võrgustik inimese eri gruppide liikmelisuste ja inimsuhete summa Sotsiaalse kontrolli formaalsed agendid erilistes normide jõustamisele spetsialiseerunud sotsiaalsetes rollides inimesed Sotsiaalse liikumise institutsionaliseerumine toimub, kui domineeriv struktuur võtab liikumise uskumused vastu ja liikumise eesmärgid muutuvad domineeriva struktuuri osadeks Sotsiaalse muutuse dialektiline mudel teesi märgib status quo, antiteesi opositsioonilised jõud ja nende kahe vahelisest konfliktist kerkib süntees Sotsiaalse muutuse tsükliline teooria põhineb arusaamal, et kultuurid on nagu organismid, mis arenevad sünnist lõpliku allakäiguni Sotsiaalsed faktid kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid Sotsiaalsed institutsioonid ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste korrastatud struktuur Sotsiaalsed normid käitumise reeglid
avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järelandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine. Revolutsiooni haripunkt oli mõisate põletamisega möödas, ent järgnevadki aastad olid rahutud. Alles 1908. aastal söandasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle veidi leebema "kõvendatud valvekorraga". Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused ja poliitilised koosolekud. Hoolikalt tsenseeriti ajakirjandust. Keelatuiks jäid revolutsioonipäevil tekkinud ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone. Ainsa legaalse eesti erakonnana tegutses Eesti rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtimisel, kuid sellegi tegevusele olid seatud kindlad raamid. KASUTATUD ALLIKAD Vikipedia, Vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/1905._aasta_revolutsioon, 05.11.2009 Tallinna Heleni kool, Ajalugu on huvitav,
14 Skulptuuris oli silmapaistev koht J. Koortil, kelle kunstiline küpsus kulmineerus just tema selle aja eesti talumeeste ja naiste portreedega. Ta saavutas tunnustuse ka loomaplastika viljelejana ning keraamikuna. Figuuriplastikas tõusis esile A. Starkopf. Tema dekoratiivse vormiga mehine graniidistiil omandas lõpliku kuju 1930. aastatel. Kujutav kunst kodanlikus Eestis arenes kehvade majanduslike tingimuste kiuste. Ka kunstnike hulgas levisid opositsioonilised meeleolud. Selle perioodi tuntuim skulptor J. Koort sattus kodanlusega nii teravasse vastuollu, et siirdus 1934. aastal Nõukogude Liitu. 1930. aastate teisel poolel asus progressiivsem osa noorte kunstnike põlvkonnast (K. Liinand, A. Johani, A. Back jt.) aktiivselt võitlema kodanluse vastu, liitudes 1940. aastal revolutsioonilise rahvaga. 15 6. VAPSID Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eestis 1920.-30
Nõukogude Liidu meelsetega, tegi ta neile ülesandeks korraldada 21. Juunil meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil kogunes Tallinna Vabaduse väljakule mitu tuhat inimest vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja Nõukogude baaside ehitajaid. Nõuti J. Uluotsa valitsuse tagasiastumist ja uue kabineti moodustamist. Uus valitsus. 21. juuni õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, kuhu kuulusid pahemoolsed tegelased ja opositsioonilised haritlased. Peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks ajalooprofessor Hans Kruus, haridusministriks Johannes Semper, sise-, sotsiaal- ja põllutööministriteks senised Riigivolikogu liikmed. Kohe pärast juunipööret algas puhastus riigiaparaadis. See tabas esmasjärjekorras ministeeriumide kõrgemaid ametnikke, sõjaväe ja politsei juhtkonda, maavanemaid ja linnapeasid. Seejuures läksid võtmepositisoonid järk-järgult kommunistide kätte. Suleti
Nähtavasti kaldusis köstrid ja koolmeistrid, kes olid laulukooridega seotud, rohkem peotoimkonna poole. Opositsiooni kavatseti hoopiski lämmatada. Detsembri keskel saatis ,,Lootuse" selts peotoimkonna presidendile Wistinghausenile kirja, milles palus valvata peotoimkonna üle, et seal kõik aus oleks ning pidu rikutud ei saaks. Peokomitee omakorda loobus auvõõraste kutsumisest ja pani selle ülesande ,,Lootusele". Opositsioonilised ringkonnad ei pidanud Tallinna üldlaulupidu ikka veel vajalikuks ja propageerisid maakondlikke pidusid. Tallinna toimkonna enesekindel tegutsemine tekitas Tartu komitees aktiivse opositsiooni. Jakobson pidas Tallinna komitee tegevust kahjulikuks ja sellele pidi täie jõuga vastu hakkama. Jakobson tahtis pidupresidendi kohale panna M. Veske ja soovitas tal oma komitee jaanuaris Tartusse kutsuda ja uued otsused teha. Tartu komitee
17.saj, vt seoseid parlamendidokumentidega), poliitiliste parteide kujunemine, peaministri institutsiooni ümber kujunev täidesaatev võim, parteidele konkurentsi pakkumine, tugeva peaministri inst. kujunemine ja võimalus valitseda parteiüleselt ja isikukeskselt. Parlamendi areng al 14.saj esimesed parlamendiaktid sellest ajast, erinevad monarhi korraldustest, st esimesed opositsioonilised vaated. Jagunemine kahte kotta (lords and commons). 17.sajandil kaks parlamendile tuginevat osapoolt, seotud parlamendi jagunemisega kuningavõimu pool ja vastu viigid (liberaalid, antimonarhistlikud, sõimusõna hobusevargad lol) vs toorid (kuningavõimu pooldajad, konservatiivid). Monarhiaküsimuste marginaliseerumine pärast Napoleoni sõdu. SPR mõjud vaevutuntavad, samas suurem avatus ajastu uutele nõudmistele (nt koloniseerimise vähenemine, vanade
meetoditega (valitsuses oli fasiste 1/3; parlamendis ~10%). Diktatuur kehtestus järk- järgult aastatel 1925-1929. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid ja laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees (samas oli kuningas pideva fasistide poolt lähtuva surve all). Keelustati kõik parteid peale fasistliku ning kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestati range tsensuur ja propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste ja suleti neid koonduslaagritesse, kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem ja massilisi hukkamisi ei toimunud. Parlamendivalimised muudeti farsiks ja parlament kaotas oma senise tähtsuse. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja
· alati suletud küsimused 15. KATKESTAVAD KÜSIMUSED: · tehakse vastaja segadusse ajamiseks, teisele teemaderingile juhtimiseks; kasutatakse ära vastaja mõttepause · avatud pikka ja põhjalikku vastust nõudvad küsimused 16. LÕPETAVAD, KOKKUVÕTVAD KÜSIMUSED: · tehakse teema, alateema või jutuajamise loogiliseks lõpetamiseks · peamiselt suletud küsimused ja sisaldavad sageli ühepoolset arvamust 17. PROBLEMAATILISED (OPOSITSIOONILISED) KÜSIMUSED: · tehakse teema edasilükkamiseks ja jätkuvaks aruteluks tulevikus · peamiselt suletud eitust sisaldavad küsimused 18. POMMKÜSIMUSED NII NAGU NEID ESITAB URMAS OTT- PAUK TULEB SEALT KUS SA EI OSKA ARVATAGI. · Lüüa vastaspoolelt "jalad alt" · Panna vastase veendumused proovile · Kontrollida vastaspoole esitatud faktide õigsust ja paikapidavust IV PEATÜKK. AKTIIVNE KUULAMINE. AKTIIVNE KUULAMINE 1. Püüa sõnum lõpuni ära kuulata 2
parlamendis ~10%). Diktatuur kehtestus järk-järgult aastatel 1925-1929. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid ja laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees (samas oli kuningas pideva fasistide poolt lähtuva surve all). Keelustati kõik parteid peale fasistliku ning kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestati range tsensuur ja propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste ja suleti neid koonduslaagritesse, kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem ja massilisi hukkamisi ei toimunud. Parlamendivalimised muudeti farsiks ja parlament kaotas oma senise tähtsuse. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle
Mõisate põletamine- 12 detsember suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama. Karistussalgad- lasti eeluurimuseta ja kohtuta maha ~ 300 inimest, sõjakohtud mõistsid surma ~ 500 isikut, sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglasse, ümberasumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Poliitilised olud pärast revolutsiooni: Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud. Ajakirjanduse hoolikas tsenseerimine keelati ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone Enamlased- illegaalsed tegutsejad, nende kontroll oli raskendatud, ridadesse tuli rohkelt täiendust. Riigiduuma- kokkukutsutav rahvaesindus. 36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918 Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917: Petrogradis puhkenud massilised rahutused
Mõisate põletamine- 12 detsember suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama. Karistussalgad- lasti eeluurimuseta ja kohtuta maha ~ 300 inimest, sõjakohtud mõistsid surma ~ 500 isikut, sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglasse, ümberasumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Poliitilised olud pärast revolutsiooni: Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud. Ajakirjanduse hoolikas tsenseerimine keelati ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone Enamlased- illegaalsed tegutsejad, nende kontroll oli raskendatud, ridadesse tuli rohkelt täiendust. Riigiduuma- kokkukutsutav rahvaesindus. 36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918 Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917: Petrogradis puhkenud massilised rahutused
Mussolini 1922.a. fašistide marss Rooma – kuningas määras Mussolini peaministriks Taodeldi: indiviidi huvid tuleb allutada riigile; rahvusühtsuse rõhutamine; antiparlamentarism; riigis tuleb taastada kord, muuta Itaalia sama võimsaks nagu oli Rooma impeerium Keelati kõik parteid peale Fašistide Partei Suleti opositsioonilised ajalehed, ajakirjad Riigiaparaadist kõrvaldati antifašistid Asutati poliitiline politsei – OVRA Loodi erakorraline tribunal julgeoleku kaitseks A/ü-de asemele korporatsioonid 1929.a. konkordaat paavstiga Tugev riigi sekkumine majandusellu – riiklikud tellimused sõjatööstusele
oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. · Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi koht ja fasistidele 5 ministrikohta. 2. Fasistliku diktatuuri olemus: · Sisepoliitika: a. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid b. Laiendati valitsusjuhi õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees c. Keelustati kõik parteid peale fasistliku; kehtestati üheparteisüsteem d. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur e. Propageeriti rahvuslust f. Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud. g. Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse h. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle i. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus
Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mõlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli õigus määrata endale järglasi. Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud ümberkorraldused: 1) Keelustati kõik parteid peale natsliku. 2) Parlament saadeti nii öelda vaikivasse olekusse 3) Keelustati ametiühingud 4) Streigid keelati 5) Suleti opositsioonilised väljaanded 6) Demokraatlikud omavalitsused likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 7) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja-aastakute kaupa 8) Tõsteti tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised.
Pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske on JEAN HONORÉ FRAGONARD´i (1732-1806) looming. Kuulus suuremõõtmeliste, õhuliste ja valgusküllaste dekoratiivmaalide looja oli it kunstnik GIOVANNI BATTISTA TIEPOLO (1696-1770). 18.saj keskpaiku hakkas Pr-l üha teadlikumalt välja astuma kolmas seisus. Tõeline rokokoo jäigi puhtalt õukonnakunstiks ja keskkihid olid juba rokokoo õitsengupäevil selle suhtes opositsioonilised. Tüüpiline kolmanda seisuse kunstnik oli suur realist JEAN BAPTISTE SIMÉON CHARDIN (1699-1779). Tema maalide motiivideks olid stseenid igapäevaelust. Õukondlik kunst avaldas aga siiski teatud mõju seda maalide maheduses ja pehmuses ning eriti koloriidis. 11 Sentimentalistlikule kirjandusele sarnaseks nähtuseks kujutavas kunstis oli JEAN-BAPTISTE GREUZE
tasakaalustamaks toimunud sotsiaalset muutust Väärtuskonflikt Definitsioon: Sotsiaalprobleemid on need, mida inimesed arvavad neid olevat ja kui olukord ei ole defineeritud probleemina nende inimeste poolt, keda see puudutab, ei ole see ka nende jaoks tegu probleemiga ehkki see võib olla probleemiks kõrvalseisjate või teadlaste jaoks* Põhjused: huvide või väärtuste konflikt; erinevate huvigruppide opositsioonilised huvid > kristalliseerunud huvide konflikt > sotsiaalprobleem Tingimused: Kui kaks või enam eriarvamusel olevat huvigruppi on kontaktis siis on huvide konflikt vältimatu. Sotsiaalprobleemid koosnevad objektiivsetest tingimustest (erinevate huvigruppide sarnane probleem) ja subjektiivsetest definitsioonidest (erinevad definitsioonid ja hinnangud probleemile). Tagajärjed: Vastasseis võib olla arengut (protsessi) pärssiv ja kulukas
annaabi.ee 
