määrab kõigi kultuuriliste nähtuste varjatud olemust ja arengut. Siis on võimalik selgitada ka kogu kultuuri arengut. Tuleb selgeks teha ka varjatud struktuuri tähendus. Müütides kodeeritud alusstruktuur, mis esineb igasugustes müütilise mõtlemise avaldustes. Ka kõik sotsiaalsed nähtused struktureeritud binaarselt. See on universaale inimkogemuse korrastamise viis. Kõige kuulsam idee, mida Strauss välja pakkus on seotud binaarsete opositsioonidega. Tulevad välja sellest, et kui uurida müütide alusstruktuuri, siis ilmeb et kõigi rahvaste müüdid on väga sarnased oma ülesehituse poolest. Kõik sündmused ja tegelased on liigitatud binaarsel põhimõttel. Jaotuvad kaheks: elus/surnud, mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas. See ongi algoritm, mis aitab kogu inimkogemust seletada. Ka tegelikus elus me kategoriseerime vastavata terminite kaudu maailma. Neid nim sensoorsed
binaarseid opositsioone.(parem-vasak ;mees-naine). · Binaarsete opositsioonide ja nende kombineerimise reeglite universaalsus tuleneb sellest, et inimaju töötab binaarsete opositsioonide põhimõttel · Eitab praktiliselt kultuuri ning sellega ka mõtlemise ajaloolist arengut · Alateadlik opereerimine binaarsete opositsioonidega tuleneb tema järgi ajust ja on sellepärast kõikidel inimestel ühine, kultuurist sõltumatu ning mistahes arengus muutumatu · Teeb vahet nn. metsiku mõtlemise ja kodustatud mõtlemise vahel · Nende kahe mõtlemistüübi erinevus seisneb selles, et kodustatud mõtlemises on iga reaalsusesfääri jaoks
Oluline on minna sügavuti ja teha struktuur selgeks. Kõige olulisem on struktuursuse otsimine, lõppeesmärk on avastada mingi reeglistik, algoritm, mis määrab kõigi kultuuriliste nähtuste olemust ja arengut. Kui see avastatakse saab selgitada kogu kultuuri arengut. Rõhutab,et ainult pole oluline struktuuri selgeks tegemine, vaid ka varjatud struktuuri tähendus tuleb selgeks teha. Kõige kuulsam idee, mille Levi Strauss välja pakkus on seotud binaarsete opositsioonidega. Toetudes varajastematele uurijatele (ka keeleteadusele, psühholoogiale). Binaarsed opositsioonid tulevad välja kui uurida Müüdisisest loogikat, nende alusstruktuuri. Selgub, et kõigi rahvaste müüdid on väga sarnased oma ülesehituse poolest. Müütides kodeeritud alusstruktuur, mis esineb igasugustes müütilise mõtlemise avaldustes. Seega kõik nähtused ja tegelased on müütides jaotatud binaarsel põhimõttel. Ka kõik sotsiaalsed nähtused struktureeritud binaarselt
Levi-Strauss pööras tähelepanu asjaolule, et erinevustele vaatamata on olemas üldised, universaalsed liigendusprintsiibid. Kõikides kultuuritekstides, nii sugulassüsteemides, müütides kui ka mujal, leidis Levi-Strauss kahest liikmest koosnevaid vastandusi ehk binaarseid opositsioone (parem-vasak ;mees-naine). 5 LeviStrauss eitab praktiliselt kultuuri ning sellega ka mõtlemise ajaloolist arengut. Alateadlik opereerimine binaarsete opositsioonidega, mis Levi-Straussi meelest on mõtlemises peamine, tuleneb tema järgi ajust ja on sellepärast kõikidel inimestel ühine, kultuurist sõltumatu ning mistahes arengus muutumatu. Levi -Strauss teeb vahet nn. metsiku mõtlemise ja kodustatud mõtlemise vahel. Nende kahe mõtlemistüübi erinevus seisneb selles, et kodustatud mõtlemises on iga reaalsusesfääri jaoks olemas oma mõisted, samal ajal kui metsikus mõtlemises kasutatakse ühtsama mõistet
asendakse teistega ja need tekitavad tähendusi levistrauss ei tundnud üldse, millest lood räägivad. teda huvitas struktuuritasand, aga mitte lood. narratiivi mõiste : süntagmaatiline tasand, järgnevustasand (just see millest saussure ja levistrauss ei hoolinud, aga sellega tegels barthes) teksti mõnul on otsene seos sellega, kuidas narratiivi kulgemine mõjutab lugejat strukturalistlik poeetika : selles vallas tegeldaks vähem binaarsete opositsioonidega, mis on müüdi aluseks, vaid hoopis sellega, kuidas luuakse süzeeliinid. selline sfäär kus rõhk on rohkem kirjandusel. kanada kirjandusteoreetik northrop frye 1912...1991 põhiteos kriitika anatoomia 1957 (anathomy of criticism) ambitsioonipuuduse all ta ei kannatanud : tahtis aru saada, kuidas kirjandus üleüldse toimib : küsimus : millist jõudu omab karakter tavaliste inimega võtteldes. kas suhe on valitatiivne või