Aristoteles ja Sokraates
t. ettekujutust
maailmast kui lõpunikujunenud, lõpetatud suurusest. Katsed jõuda teadmiseni maailma (maailm
tähendabki antud juhul kogu võimaliku kogemuse kaudu antud nähtuste tervikut) lõpu või alguse
kohta, ületavad võimaliku kogemuse piiri. Selliste tunnetuspüüdluste tulemuseks oli erinevate,
üksteisega ületamatutes vastuoludes olevate filosoofiasüsteemide paljusus ja lõputu võitlus nende
vahel ilma võimaluseta otsustada, kellel oponeerivatest pooltest on õigus. Just sellist pilti pakkus
Kanti hinnangul filosoofia senine ajalugu.
Kanti formalism (kategooriline imperatiiv või kohustuse eetika). Esitaja oli saksa filosoof
Immanuel Kant (1724-1804).
Teooria väidab, et iga indiviid peaks käituma selliselt, et tema taotluste lähteks olev põhimõte võiks
ühtlasi alati olla üldise seadusandluse printsiibiks. Kant uskus, et kõige põhilisemaks hüveks on nn.
"hea tahe", s.t
annaabi.ee 
