Kunsti ajalugu
Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks on tempel. Võtnud üle egeuse (mükeene
megaron) ehitustraditsiooni, kujundasid kreeklased u. 7.saj.eKr. välja templite põhitüübid.
Kreeka tempel koosneb kaheks või kolmeks ruumiks jaotatud ehitisest. Pearuumi, milles asus
templi pühendkuju, nimetatakse cella e. naos, paljudel templitel asus selle ees ka väiksem
eesruum e. pronaos. Templi tagaküljel v õis asuda veel üks väike ruum, mida nimetati
opistodomoseks. Põhiliste templitüüpidena on tuntud antidega tempel, prostüül, amfiprostüül,
peripteer ja selle variandid.
Vanim templitüüp on antide tempel, mis koosneb siseruumist e. cellast ja kahest
sambast külgseinte eenduvate pikenduste vahel. Kui ka tagaküljel olid küljepikendused ja
nende vahel sambad, siis nimetati templit topeltantidega templiks.
20
annaabi.ee 
