Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õpetajale". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olite, õpetanud, igavesti, lahked, muresid, hoolib, kuivi, meiega, enamat, heades, uksi, minus, eneses, karvad, ajavad, emma, punnid, eilse, unenägupeale palju aega kulutanud – õlivärvides, hästi suur lõuend, Salvador Dali stiilis maalitud näod – Aken näis ütlevat: „Tule!“ Mina ei saanud. õpetajate näod „voolamas“, tumedamasse keeriselisse tausta sulandumas. Olin sel konkreetsel Lõpuks – hulga aastaid hiljem – sai minust õpetaja. Vähemalt olid mõned neist endistest päeval varem kooli tulnud, signeerimata maal kokkurullitult pintsaku all peidus. See oli minu õpetajatest mulle õpetanud, kuidas ei tohi distsiplineerida: kuidas ei tohi lapsi piinlikku olukorda sõnum, minu avaldus; hüvastijättev coup de grâce. Korrapidaja jälgis mind, kui ma vargsi oma seada, neid kritiseerida ega häbistada. Nad õpetasid mulle ka, kuidas ei tohi õpetada. Õnneks maali üles riputasin. Ta andis mu üles, kuigi poleks pidanud seda tegema. Klassi kogunemisel oli mul loomulikult ka lahkeid ja suuremeelseid õpetajaid. Selliseid õpetajaid mäletame alati.
kõrtsi kokku, lasnud neile sääl hääd ja paremat anda ning, kui kõigil olnd juba hea tuju, ilmund ta ise, kirikuõpetaja mantel seljas, lõpuksed lõua all, sametist müts pääs, karand kips-kops pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite ju orjad. Loomad. Meie anname teile vabaduse. Mõistuse. Ma olin ise ka loom. Mind peksti ja siis ma mõtlesin, et kurat, peksan teid kõiki puruks, kui saan. Aga nüüd on see käes. Me oleme vabad. Olge teie ka. Me vabastame teid kõigest, mis võib olla ühele eksistentsile koormaks. Me vabastame teid asjadest. Me vabastame teid riigijuhtimisest, võimust, perekonnast, pangalaenudest, naisest, lastest, elamise koormast, haigustest, surmast. Me vabastame teid elust!
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Ma näen sind läbi. Sa oled üsna tavaline... primitiivne karumürakas. Sa patsutad tema põski ja näpistad tema vastikut peput...'' ''Anne!'' Ta sööstab naise poole ja tõstab ähvardavalt käe. Anne vaatab talle oma mustade välkuvate silmadega otsa. ''Sa tahad mind lüüa ? Löö ometi! Löö ometi, kui sul julgust on kuningannat lüüa! Usud sa, et ma olen nagu see hispaanlanna, kes su jalataldu lakub, kui sa talle peale astud? Ma ei ole nagu tema. Ma ei hakkaks kunagi igavesti vadistama: 'Ma olen tema abikaasa ja jään selleks, kuni surm meid lahutab.' Ei! Mitte kunagi! Kui sa ka minust lahti tahad saada, kui sa tahad mind kõrvale heita selle Jane'i või kellegi teise pärast...Noh hästi...Tõuka mind ära! Lase end ka minust lahutada! Ma ei ole veel nii vana ja kole kui hispaanlanna. Ma leian veel endale mehe. Iga sõrme kohta leian ma veel kümme, kakskümmend...Ja sa tead, et mul on koguni rohkem kui viis sõrme ühel käel.'' ''Sina nõid
Kui te tõepoolest leiate, et hirm on jõud, mis eksisteerib ja millega te oma igapäevaelu kogemuses hästi tuttava olete, võite te lubada hukkamõistul lahkuda. Hirm ei ole ei hea ega halb. Hirm lihtsalt ON OLEMAS ja mängib teatud rolli. Selle seisukohast, mida on inimlikes kontseptsioonides nii raske väljendada, on hirm üheaegselt nii õnnistus kui ka kannatus. Igal juhul ei ole keegi teine teie eest teinud seda valikut lubada hirmul tulla teie reaalsusesse. Jumalad olite teie ja just teie lubasite hirmul teie reaalsuses määravat rolli mängida. Te ei käitunud nii selle pärast, et kannatada, vaid selle pärast, et KAASLUUA, et kaasluua reaalsust, mis on rohkem materiaalne, rohkem "täielik" kui maailm, mis on vaid armastusele üles ehitatud. Ma saan aru, et see kõlab uskumatult, kuid võib olla, et intuitiivselt mõistate te seda, mida ma öelda tahan.Hirm on loomise eluvõimeline osa. Seal, kus on hirm, puudub armastus
liig vähe jagus. Kartsin, mängleb vaid ja hukutab sind, laps. Mu kiivust küll! Teab taevas, minu eale samavõrd on omane kõik üle soolata, nii nagu kombeks noorusel on, et neil puudub takt. Kuid lähme, kuningas sest loost peab kuulma. Varjamine tooks veel rohkem muresid kui pahameel, mis lahvatab tõtt kuuldes. Lähme siis. Väljuvad. 5. stseen. Vaheruum. Ilmuvad KUNINGAS ja KUNINGANNA, , ROSENCRANTZ ja GUILDENSTERN. KUNINGAS: Teid tervitame, kallis Rosencrantz ja Guildenstern! Kiirkutse ajendiks nii soov teid näha taas kui vajadus te abi järele. Ehk kuulnud te siin Hamletiga toimund muundustest -
OSVALD: See ei ole mu päriskodu. Mul on oleks: kas meie tehing on sõlmitud? Saad linnas ka elamine, see on rohkem suvemaja. miljardi, unustad Laura. Suhtled temaga Käin siin kalal ja muidu lõõgastumas. Nüüd nagu võõraga. Tänane öö on katseaeg. olen olnud asjaolude sunnil siia pikemaks Hommikul loed endale raha välja. Mul on ajaks naelutatud. Puud on niisked, ei taha mobiiltelefon, ostsin linnast prooviks, sugugi põleda. Kuivi puid ei ole viitsinud tellime sulle auto vastu. varuda, toon iga päev võsast toorest leppa. ROLAND: Ma ostan ka esimese asjana See peaks põlema küll. On vist sattunud mobiili. pehkinud puud. (Osvald viskab rahapakid OSVALD: Mingeid pabereid me täitma ei ahju ja hakkab innukalt puhuma.) hakka. Nii suure raha puhul ei maksa ROLAND: Hull! (Tõukab Osvaldi eemale ja allkirjad ja notari templid midagi
ROLAND: Mis ma ütlen. Ehtsad on - mis ma ütlen! OSVALD: Ära pahaseks saa. Käisin pangas ka mõne pakiga. Nemad ütlesid ka, et on ehtsad. Nemad küll ei pahandanud. (Näitab dokumenti, Roland uurib ja noogutab siis.) ROLAND: Sa hoiad kodus sada tuhat dollarit?!! OSVALD: See ei ole mu päris kodu. Mul on linnas ka elamine, see on rohkem suvemaja. Käin siin kalal ja muidu lõõgastumas. Nüüd olen olnud asjaolude sunnil siin pikemaks naelutatud. Puud on niisked, ei taha sugugi põleda. Kuivi puid ei ole viitsinud varuda, toon iga päev võsast toorest leppa. See peaks põlema küll. On vist sattunud pehkinud puud. (Osvald viskab rahapakid ahju ja hakkab innukalt puhuma.) ROLAND: Hull! (Tõukab Osvaldi eemale ja koogib raha välja.) Hull, kurat! OSVALD: (Pikali maas.) Tegid mulle haiget, Roland. ROLAND: Mis sa jamad siis! OSVALD: See on minu raha. Sina seda ei taha ja mina teen, mis tahan. ROLAND: Kes ütles, et ma ei taha. Kõik tahavad raha. OSVALD: Aga niisama ei saa.
Ta lausa armastab kasse kiusata. Parim meie kodu juures on see, et meie aias laiuvad mõnusalt suured muruplatsid, kus päikselise ilmaga on lausa jumalik püherdada. Paistab, et papa Peetrile, mamma Mallele, Tarmole, Katile ja Maidule meeldivad samuti muruväljakud. Nemad küll ei püherda värskel rohul, vaid lamasklevad tekikestel, joovad külma jooki ja lasevad päikesel ennast mõnusalt pruuniks küpsetada. Nii me siin elame. Hunnik inimesi ja kari loomi. Nüüd, kus olete meiega enam-vähem tuttavad ning võib-olla näete vaimusilmas pisikest kollast maja muruplatside keskel, on teil aeg teada saada, miks ma seda kõike jutustan. Viimasel ajal on selle sama pisikese majalobudiku elanikega juhtunud tohutult palju imelikke lugusid. Vahel ajavad need lood naerma, kuid mõnikord teevad lausa morniks. Siiski leian, et oleks lihtsalt patt need enda teada jätta. 2.peatükk Kõik sai alguse ühel tavalisest veidi pilvisemal teisipäeva varahommikul, mil postimees meie
2) Missugust enne ei ole olnud! 3) Mis üle kolme valla näha! JASS (ogar, alati teistel ees ja tikub rääkima). Täna teeme jaaniku jah! Mis üle kolme valla näha jah! I HAOKANDJA. Jass, kanna hagu! JASS. Mina toon hagu kah jah! (Ei lähe aga kuhugi. Naer. Eemalt kostab tulevate tüdrukute laul.) TÜDRUKUTE PARMAS (tulles, läbisegi). 1) Tere! 2) Tere, poisid! 3) Tere läbisegi puha! (Teretamine ja naljatamine.) LAPSED (kilgates laiali). Toome meie kuivi kadakaid! VANATÜDRUK EPP (tõrvatünni varrast katsudes). Kas see varras ka peab? POISID (naerdes läbisegi). 1) Miks ta ei pea! 2) See peab kui hull! Seda ei känguta Epp ise ka lahti! OGAR POISS. Mina - mina - mina tõin terve kuuse korraga! TÜDRUKUD (läbisegi). 1) Kas saab ka hea jaanik? 2) Kas oli ka kasetohtu? 3) Ja hästi palju tõrva? POISID. 1) Tõrva kui mett! 2) Tõrva ja tohtu - küllalt! Vana rasvase rattarummu lõhkusime pilbasteks ja kulusime täis! See põleb kui põrend! EPP
Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama. Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada. Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik
Minuga rääkides ütles Robert: "Kõige rohkem rabas mind arusaamine, et see oleksin võinud olla ka mina. Hakkasin elu üle järele mõtlema. Küsisin endalt: olen ma tõesti õnnelik? Kas mu elul on mõte?" Sageli sunnivad sellised kaotused meid seisma silmitsi küsimustega elu mõtte ja surelikkuse kohta. Võimalik, et nn keskeakriisi kutsuvad esile just nimelt sellised eksistentsiaalsed küsimused. Üks peamisi eksistentsiaalseid muresid, mis inimest piinab, on unistuste kustumine. Enamik meist unistab ja loodab midagi, mõned unistused on teadlikud, teised enamjaolt ebateadlikud. Unistatakse õnnelikust perekonnaelust, tööalasest edust. Sageli ei vasta tegelikkus loodetule. Ühel hetkel silmad avanevad ning inimest tabab valus arusaam: "Ma pole rahul." Pettumust valmistava tegelikkuse kiuste lootusi hellitada on äärmiselt inimlik. 38-
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi. LÜG-is hakkasin ma esinema juba enne kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus Roger Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli Playbackil publiku vallutanud esitusega. See oli mu esimene kogemus LÜG- i üritustega. Sellest ajast saati olen igal Playbackil kaasa teinud nii üksi kui
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
iga jumala päev, siis sa lendad siit kaugele ja ei tule sellele majale enam kunagi kilomeetrigi lähedale." "Ei,ei. Ma pole selline nagu nemad, ma ei tulndud teid narrima. Ma tahtsin lihtsalt küsida selle mehe kohta üht- teist. Kas te oskaksite teda mulle kirjeldada?" vuristas Ethan ette. "Tead poiss, oli väga pime ja polnud eriti midagi näha. Aga ma võin öelda, et ta on umbes meeter kaheksakümmend pikk, tal olid teravad näojooned jaa... ei midagi enamat. Miks sul seda üldse vaja läheb?" "Ma nägin üht samasugust hunti oma unenäos ja mu ema on alati rääkinud, et kokkusattumusi, nagu see pole olemas, on olemas ainult saatus." "On rääkinud?" "Ta suri selle aasta juunis." "Ma tunnen sulle kaasa poiss! Mu ema ja isa surid veel siis, kui ma väike olin, mulle pole keegi kunagi rääkinud, miks ja kuidas see juhtus.Nii et tunnen sulle kaasa. Ma loodan , et see mida ma sulle rääkisin aitab sind."
Lootus võib küll mõne päeva möödudes haihtuda, kuid armastus on ikkagi sündinud... Kui armastad-näita välja, kui igatsed-ütle, kui vihkad, siis-kasvõi tee mulle haiget, aga ära mulle seda välja ütle. Armastus saab olla siis tugev , kui Sina selle tugevaks teed ! Armastus ei saa olla perfektne , sest keegi meist ei ole perfektne ! Väikesed käed kirjutavad liivale ja seal kirjas seisab "Ma Armastan sind"Ja sinna tuleb suurelt 1 süda mis kuulub igavesti sulle mis siis et oled mu mu unustanud. Igal õhtul mõtlen ma sulle , igal õhtul valan ma pisaraid ... Järgmine päev küsin ma endalt : " Miks ? " ja ise vastan : " Sest armastan Sind ja ei suuuda leppida mõttega , et olen Sinust ilma ! " Persse see armastus , lähme parem vanaemale külla . See on armastus kui vanusevahe ei mängi rollli. KURBUS ! I love walking in the rain because nobody knows i'm crying. Sometimes I wanna go to sleep and never wake up.
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
"Kas te olete hull väga!!! Ta oleks võind ju mu tappa! Ise te käskisite äkilisi liigutusi mitte teha! Aga vaadake, mis te ise teete. See madu sööstis minu poole teie liigutuste pärast!" karjusin talle väga vihasena näkku. Järsku hakkas mees hingeldama ja toetus puule kiskudes enda kaelaauku paljamaks ja vabamaks, aga järsku jäi ta kangeks ja kukkus pikali maha. Mina puhkesin nutma. "Ta on surnud!" ütles üks mees selle teise mehe pulssi katsudes. "Kes te olete? Kas te olite ka selles lennukis, mis alla kukkus?" küsis üks töömeestest. "Jah, olen küll ja üks teine naine oli ka minuga. Ta on vist praegu indiaani külas. Sealt ma just tulengi. Ma põgenesin sealt. Seal oli väga kohutav!..." rääkisin väga kurvalt. Ma jutustasin kõigest, mis juhtus, isegi oma mõrvariandest. "Mõnes mõttes teil vedas. Kuna te jäite ellu selles traagilises õnnetuses, pääsesite külmast ja et see mees sealt indiaani külast päästis." Mehe jutu katkestasid hõiked.
allaheitmist kinkis Taani kuningas Christoph II kõik eesti soost talupojad oma vasallide, taani ja saksa soost isandate pärisomanduseks igaveseks ajaks. Tal poleks tarviski olnud seda teha, sest pärisorjus oli juba ammu enne täit hoogu võtnud. Hirmus oli veel hiljuti meie valgustatud päevil päris- 8 orja põli, palju hirmsam oli ta toorel, sõjahädast kurnatud ning ebausust pimestatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti rõhutud talupoegade hädakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste tülidega kaelani töös, küll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga mõisnikud nii vähe hoolisid, et isekeskis seadusi tegid ning mitu korda maad Liivi ordu valitsuse alla pakkusid. Eestlane oli taevakarja lambaks saanud, kuid villu kasvatas ta ainult võõrastele. Sest ajast ütleb üks sakslane, kroonikakirjutaja Kelch: «Eesti- ja Liivimaal on mõisnikkude
seepärast käskis ta mul otsekohe minna ja oma töö ära teha -- ta lubas ise värvimise järe!e valvata.» «Oh, ära pane tähelegi, mis ta ütles, Jim. Niiviisi ta räägib alati. Anna ämber -- olen ühe minuti pärast tagasi. Tema ei saa sellest teadagi.» «Ma ei tohi, mässa Tom. Vanaproua lööb mul pea otsast maha. Tõepoolest.» «Tema! Ta ei löö kunagi kedagi, koputab ainult sõrmkübaraga pähe, ja kes hoolib sellest, ma tahaksin teada. Ta ähvardab hirmus palju, kuid ähvardamine ei tee,haiget -- igatahes mitte siis, kui ta ise ei nuta. Jim, annan suue marmorkuuli. Annan sulle valge kuuli.» Jim lõi kõhklema. 17 «Valge kuuli, Jim, ja see on uhke asi.» «Heldeke, see on imetore asi, ma tean. Aga, massa Tom, ma kardan nii väga vanaprouat.» Ent Jim oli ainult inimene -- kiusatus oli liiga suur tema jaoks. Ta pani ämbri maha ja võttis valge kuuli
Peida see nähtavasse kohta ja keegi ei leia seda. Ära proovi olla see, kes sa pole. Tulevik algab meist. Sünni eest tuleb maksta surmaga. Parem vaikida ja lollina näida kui midagi öelda ja seda kinnitada. Vanemaid ei saa valida, sõpru saab. Ka koletised on tundlikud. Mõnikord on hetkeks päikesesse vaatamine väärt kogu ülejäänud eluks pimedaks jäämist. Me kukume selleks, et õpiksime püsti tõusma. Kui ollakse noor, siis arvatakse ikka, et kõik kestab igavesti. Leek üksnes ei soojenda, vaid ka põletab. Kui õnn uksele koputab, ei tohi sellele selga pöörata. Inimene õpib kaks aastat rääkima ja kogu ülejäänud elu vaikima. Everyone thinks i like to sleep . It's not that i like to sleep , it's that i dont like to get up . There's a difference. Tunned end hästi , ära muretse . See läheb mööda. Oh don't worry sweetie .You didn't break me .. YOU COMPLETELY DESTROYED ME ! Vali amet, mis sulle meeldib, ja sa ei pea elus päevagi töötama
· uskumatu hea tunde tekitab see , kui sa oled mul olemas , ja alati aitad mind , ja oled alati olemas mul , hoolimata kõikidest muredest , probleemidest ja rõõmu hetketest , oled sa mul alati olemas , ja sa ei keera mulle selga , ma saan tunda et mul on keegi kes tiirleb mu ümber · Sa oled lill mu aias, sa oled nii pisike kuid samas nii suur, sa oled see, mis kõige tähtsam on, sa oled igavesti parim .. igavesti parim sõber ning sa ei kao kunagi, kui miski viltu läheb, sa oled ja jääd alatiseks selleks, kelleks kord saanud oled . · Keegi küsis minult, kas sa armastad mind, ma vastasin ei. Siis ta küsis, kas ma läheksin talle tema muredes appi, ma vastasin ei. Siis lõpuks ta küsis, kas ma üldse hoolin temast? Ma vastasin: Ma mitte ei armasta sind vaid jumaldan, ma ei läheks sulle ainult sinu muredes appi, vaid ma jookseksin sulle järgi
selle teele? D: Miks peaks keegi nii tegema? Ma pole kunagi taolist kuulnud. Sellel pole lihtsalt mõtet. A: Kas teil on masinad või mingisugused transpordivahendid? D: Midagi taolist. Väljaspool planeeti reisime sellistega, mida maalased nimetavad "lendavateks taldrikuteks" aga planeedi piires neile sarnaste aparaatidega kuid väikse- matega. A: Millist kütust te kasutate? D: Me ei kasuta kütust. See on midagi igiliikuri taolist. Need töötavad igavesti, ilma kütuseta, kuigi neisse on ehitatud midagi ringidetaolist vastassuunaliste poolustega magnetitest, mis loovad välja see omakorda aktiveerub sellega, mida maalased nimetavad Merkabaks. Mõtete abiga aktiveeritakse kaks tetraeedrit, millede keskel on magnetid. Nende väli on haaratud miskit moodi tetraeedrite sees ja need hakkavad pöörlema, luues omamoodi jõuvälja, mis paneb aparaadi liikuma. Pooluste vaheta-
Ilias: Trooja sõda Stelio Martelli I laul Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti jä
Usk - see on nagu küünal värvilises laternas. Igaüks vaatab seda läbi oma värvi, kuid küünal on alati seal. Olla usaldatud on suurem kompliment kui olla armastatud. Muutma ja paremaks muutma on kaks eri asja. Ära esita kunagi küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu. Vahel võiks arvata, et kindlaim märk mõistuslike eluvormide olemasolu kohta universumis on see, et keegi neist pole meiega kontakti võtnud. Taevas ei ole ida ja läänt - inimesed mõtlevad need välja ning usuvad siis nende tõelisusesse. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. Rusikas käega ei saa võtta ega ka anda. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. Iga inimene on täpselt niikaua elus,
Kas sellel on seemned, südamik vms. · Mõtle välja lugusid puuviljadest. Üks neist võiks olla selline: "Ükskord ammu elas üks õun, kes tahtis .........ga (lapse nimi) mängida. Õun ütles: "Mulle meeldib siin küll, kuid mul on üksi igav. Kas kutsume veel mõne puuvilja külla?" "Kutsume jah," vastas .......... "Ma kutsun apelsini." ........ (lapse nimi) helistas apelsinile: "Tere apelsin! Kas sa tahaksid meiega mängida?" · Lase lapsel öelda, kellele järgmisena helistada. Uurige koos iga uut puuvilja, räägi lapsele sellest ja muidugi maitske seda. TANTSI JA KEERUTA See on väga loov mäng. Laps soovib seda kindlasti tihti mängida. · Pane muusika mängima ja tantsige lapsega õhukesed rätid (sallid) käes. · Tee rätiga õhus ringe, lehvitades seda kõrgel üleval ja siis jälle all. · Keeruta end ringi, rätt väljasirutatud käes.
Kareen tema järel. Nad istuvad lauda. Piinlik vaikus. TIM Isa? FELIX Ma.... Felix võtab lonksu veini. TIM Felix? Vabanda! Ja veel ühe lonksu. FELIX Ma... Ja veel lonksu. Vabandan. Ann naeratab püüdlikult kõigile nagu poleks midagi juhtunud. Felix tõstab uuesti käe, et 18 tellida. TIM Ärge meiega arvestage. FELIX Aga... TIM Me tulime vaid selleks, et õnne soovida. ANN Me ootasime teid... TIM Kahju, et see nii välja ei paistnud. FELIX Tim, palun jääge... TIM Hilja... Tim surub isal kätt ja embab õrnalt ema. Saara asetab lilled ja kingi lauale ning lahkub sõna lausumata. Rahulikku õhtut! Ann tõstab käe, et lehvitada hüvastijätuks. Felix uputab oma emotsioonid punase veini klaasi.
292. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad 293. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 294. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. 295. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 296. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva 297. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõnigi olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib 298. Rumal on karta seda, mida ei saa vältida 299. Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta 300. Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii 301. Oskus meeldida on tegelikult oskus petta 302. Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma 303. Elu on raske. Millega võrreldes? 304. Asjad, mida keegi meilt kunagi võtta ei saa, on pisarad ja naer 305
igaviku algusest") jt on loobujad. Nad astuvad elu oravarattast välja, tõmbuvad inimkonna sipelgaelust eemale, ja surevad. Igapäeva masinavärgist väljasseisja pilk võõritab: tsivilisatsiooni hüved leitakse kerged olevat ja inimkonna ohjeldamatu arenemiskirg hinnatakse kuriteoks looduse vastu. Tsivilisatsioonipessimismi tasakaalustab väljapääsuna pakutav sulandumine looduse suurde ringkäiku. Tsükli põhiteemasid on aeg oma eri teisendkujudes. Ideaalseisundiks on igavesti kestev hetk, s.o soovideta puhta olemise olevik - nirvaana -, mida piltlikustab samanimeline tekst tsükli lõpus: üksik mees parvel kesk ääretut ookeani, kokku sulanud kõiksuse ja igavikuga. 1990-ndatel tugevneb Valtoni loomingus rahvuslik meelsus, see politiseerub eestluse märgi all. Nii publitsisti kui belletristina lööb ta kaasa rahvuslike väärtuste taaskehtestamises ja ajaloo valgete laikude katmises, näiteks Siberisse küüditatute elust
annaabi.ee 
