optimeerimise aasta. Kogu jaekaubandusele suure languse aasta andis kontsernis tunda nii käibe kui kasumi vähenemises. 2010-nda aasta tähtsaimaks ülesandeks oli kasumlikkuse taastamine. Jaekaubandusturu jätkuv langus jättis selleks võimaluse vaid läbi kontserni sisemise efektiivsuse kasvatamise. Äriprotsesside korrastamine ja töökorralduse parandamine, optimeeritud tööjõu kasutus ning kontserniettevõtete sünergia parem ära kasutamine, samuti opereerimiskulude kontrolli all hoidmine olid majandustulemuse parandamisel põhilisteks teguriteks. 2011 aasta oli Tallinna Kaubamaja kontsernile sisemiste arengute, efektiivsuse tagamise ning uute kaubanduslike väljundite otsimise aasta.Kasumlikkuse jätkuva taastamise eesmärgil suleti mitmeid majanduslikult ebaefektiivseid kauplusi. 3 2. BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS
ekspordi vahel umbkaudu proportsioonis 57-43. (EY 2017) 14 Projekti eeldatavad investeeringukulud on kokku 5,788 miljardit eurot, millest Eesti trassiosa on 1,346 miljardit, Läti trassiosa 1,968 miljardit, Leedu trassiosa 1,734 miljardit ning Kaunase- Vilniuse haruliin 0,740 miljardit (EY 2017). Joonis 2. Rail Balticu investeeringukulud Allikas: EY (2017) Rail Balticu taristu opereerimiskulude prognoos koostati Euroopa raudteetaristu hoolduskulude ja tööjõukulu määrade põhjal korrigeerituna vastavalt Balti riikide oludele. Uuringu tulemusena on taristu opereerimiskulud esialgu madalamad ning kasvavad järk-järgult tasemele ligikaudu 69000 eurot raudteetrassi kilomeetri kohta aastas. Tööjõukulude osas eeldati, et see kasvab vastavalt reaalpalga kasvutempole projekti tulemuste eluea jooksul. Analüüsist lähtub, et Rail
annaabi.ee 
