Mis on üldse riigikaitse? Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on kirjeldatud lähenemisviisi eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainsaks riigipoolseks kulutusteks on väljaõpe. Balti riikidest on Eestil kõige suuremad riigikaitse kulud, lisaks suudaks Eesti sõja ajal suurema sõjaväe luua. Leedul on aga arenenum õhuvägi.
Kaitseministeeriumi valitsemisalas on ka Kaitseliit vabatahtlik riigikaitse- Teised riigiorganid organisatsioon. Kaitsevägi ja Kaitseliit Et tagada riigikaitse demokraatlik moodustavadki Eesti kaitsejõud (joo- juhtimine, on ülesandeid teistelgi nis 3.1). Sõjaajal moodustavad kaitse- riigiorganitel. Näiteks kontrollivad väe ja Kaitseliidu ettevalmistatud ük- riigikaitse seaduslikkust Eesti koh- sused ühtse operatiivstruktuuri, mille tud, õiguskantsler vastutab selle eest, eesmärk on korraldada sõjalisi ope- et vastuvõetavad õigusaktid oleksid ratsioone. kooskõlas põhiseadusega ning et rii- Siseministeeriumi valitsemisalas on gikaitses oleksid tagatud inimeste põ- Piirivalveamet ja Päästeamet, kes val- hiõigused ja -vabadused. vavad riigipiiri, kõrvaldavad õnnetus- Riigikaitses osalevad ka inimesed