kui punkt Q läheneb punktile P0 mööda joont. Joonel y = f (x) (funktsiooni f graafikul) on juhul, kus f on diferentseeruv punktis x0, olemas puutuja punktis P0 = (x0, y0), mille võrrand on y - y 0 = f ( x0 )( x - x0 ). Seega on joone y = f (x) punktis P0 = (x0, y0) võetud puutuja tõus f (x0). Vaatleme joonel y = f (x) punkte P0 = (x0, y0) ja Q= (x0+x, y0+ y), siis vastav puutu- ja oordinaadi muut on dy(x0, x). 7.2. Tuletis kui liikumise kiirus Kirjeldagu funktsioon s=f(t) punktmassi liikumist sirgel, st olgu s vaadeldava punktmassi kaugus nullpunktist ajahetkel t. Siis alates ajahetkest t kuni ajahetkeni t+t läbib vaadeldav punkt tee pikkusega s = f(t+t) f(t). Suhet s vk = t nimetatakse punktmassi liikumise keskmiseks kiiruseks
kui punkt Q läheneb punktile P0 mööda joont. Joonel y = f (x) (funktsiooni f graafikul) on juhul, kus f on diferentseeruv punktis x0, olemas puutuja punktis P0 = (x0, y0), mille võrrand on y - y 0 = f ( x0 )( x - x0 ). Seega on joone y = f (x) punktis P0 = (x0, y0) võetud puutuja tõus f (x0). Vaatleme joonel y = f (x) punkte P0 = (x0, y0) ja Q= (x0+x, y0+ y), siis vastav puutu- ja oordinaadi muut on dy(x0, x). 13. Funktsiooni diferentsiaal, selle geomeetriline tähendus 1. Suurust dy = f ( x ) x nimetatakse funktsiooni f y B diferentsiaaliks punktis x
annaabi.ee 
