karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium (1734), Hästitempereeritud klaver(1722, 1744), Brandenburgi kontserdid, Muusikaline ohver(1747). Georg Friedrich Händel (23.02 1685 14.04 1759 ) - helilooja, organist, viiuldaja, kirjutas algul põhiliselt ooperimuusikat, asetas raskupunkti hingeelamusele, viimaseil elukümnendeil kirjutas oratooriume (ajaloo-ja piibliainelised), tõi uut ka instrumentaalmuusikasse. Tuntumad teosed Rinaldo ( 1711), Rodelinda (1725), Julius Caesar (1724), Xerxes (1738), Messias (1742), Simson ( 1743), Juudas Makabeus 1746), Almira ( 1705), Veemuusika (1715-17 ).
Aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. Tema sümfooniad ketsavad kuni poolteist tundi. Richard Straussi varajane looming sarnaneb varasemate muusikaloojate loomingule. Programmilise muusika rajajaks peetakse Hector Berliozi. Straussi helilooming hõlmab peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. Ajapikku muutusid helilooja poeemid arendatumaks ja pikemaks. Ooperimaailmas tekitas tõelise tormi Straussi ooper ,,Salome" . Impressionism- Impressionismi mõiste pärineb maalikunstist, Monet'ilt. Impressionism tähendab muljet. Impressionistlik muusika pööra erilist tähelepanu instrumentidele ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirikkuse ja sillerdava koloriidi
Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn, teine osa tugineb Goethe ’’Fausti’’ II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika on muusika, mis püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirja kajastuvat süžeed või filosoofilist ideed. 9. Straussi helilooming hõlmab peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. 10. ’’Salome’’ aluseks on Oscar Wilde samanimeline draama. See teos põhjustas ooperimaailmas tõelise tormi. Ooperi sümfonism ja orkestrikäsitlus pärineb hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab juba ekspressionistlikule tunnetusele ja kirjutusviisile. Ooperi aluseks on väga traagiline lugu. Umbes kahetunnine teos esitatakse ilma vaheaegadeta. 11. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist
tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn ,,Veni creator spiritus", teine osa tugineb Goethe ,,Fausti" II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirjas kajastuvat süzeed või filosoofilist ideed. 9. R. Strauss kirjutas peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. 10. Straussi ooper ,,Salome" saavutas eriti suure kuulsuse seetõttu, et teos on kirjutatud Oscar Wilde´i samanimelise romaani järgi. Lisaks, ooperi sümfonism ja orkestrikäsitlus pärineb hilisromantismist, kuid süzeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab juba ekspressionistlikule tunnetusele ja kirjaviisile. Muljetavaldav! Impressionism 11. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. saj lõpu maalikunstist. 1874.
iseloomuga. Järsk ja sirgjooneline noormees ei talunud vähimatki sundimist ega säästnud kõrgilt oma geniaalsust tunnetades ka kõrgeaulisi metseene. Vaatamata edukusele jäi muusika kirjutamine tema jaoks siiski kõige peamiseks. Au-väärses eas itaalia helilooja Antonio Salier suhtus noorde Beethovenisse tähelepanu ja sümpaatiaga ning viimane õppis maestro käe all mitu aastat kunsti, kuidas kirjutada õhulist ja väljendusrikast ooperimuusikat. Tema juures õppimine pakkus Ludwigile suurt rahuldust ning nende läbisaamine säilis ka pärast õpingute lõppemist. Seega sai Beethoven õpetust Viini parimatelt muusikutelt-pedagoogidelt. Suuremad tema eelkäijatest Mozart ja Haydn olid talle loominguliseks eeskujuks uues klassikalises suunas. Johann Georg Albrechts-berger võttis temaga põhjalikult läbi kontrapunkti, mille meisterlik valdamine Beethovenile teenitult kuulsust on toonud. Emanuel Aloys Förster õpetas kvartettide
Kuulsaim tema kirjutatud oratoorium on „Messias“. Händel kirjutas ka palju orkestriteoseid, millest kuulsaimad on orkestrisüidid „Veemuusika“ ja „Tulevärgimuusika“. Händel oli muusikaajaloo esimene vabakunstnikuna tegutsenud helilooja. Võrdlus: Bach elas Saksamaal, Händel Inglismaal. Bach unustati peale tema surma, sai tuntuks alles hiljem, Händel sai järgnevatele põlvkondadele eeskujuks. Händel kirjutas palju ooperimuusikat, Bach ei tegelenud sellega üldse. Bachi loomingus olid tähtsal kohal kirikukantaadid, Händel tegeles kirikumuusikaga väga vähesel määral. Nii Bach kui Händel jäid oma elu lõpus pimedaks.
Debussy tõi kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest). Täistoonlaadi võib leida ooperis ,,Pelleas ja Melisande". Debussy armastas ka noonakordi ning kvart-kvindi kooskõlasid. Kvart- kvindi kooskõlasid võib leida programmilisest klaveriprelüüdist ,,Uppunud katedraal". Debussy kasutas oma teostes ka pentatoonilist helirida. Debussy on loonud sümfoonilist muusikat, klaverimuusikat kui ka ooperimuusikat. Kokkuvõttes ei toonud Debussy uuendused harmoonias kaasa küll otsest murrangut, kuid avardasid senise funktsionaalse harmoonia piire kahtlemata oluliselt. Maurice Ravel 1875-1937 · Loomingus impressionistlikke jooni · Täpne rütm · Eredad värvid · Selge vorm · Huvitus jazzi-, aasia ja erinevate rahvaste muusikast ning kasutas loomingus · Väga hea orkestritundja · Bolero 1928 o Muusika tantsimiseks
Draama zanr kui enda väljendamine laval. Teater ei ilmutanud erilist huvi romantikute vastu, nende tegevus jääb üleni kirjanduse piiridesse, draama vormi kasutasid kui ühte väljendusvahendit. Sama kehtib ka Hoffmani kohta, novelli vormi kasutab. Kirjutas oma novellid nii, nagu oleksid need tema poolt laval nähtud etendused nagu etenduse üleskirjutused. Hoffmani proosa mõjutatud kahest stiihiast: muusikaline hoovus ja teatraalne hoovus. Tunnetas ju end heliloojana. Kirjutas isegi ooperimuusikat, aga heliloojana ta ei olnud eriti edukas. Tegutses ka muusikakriitikuna. Kirjutas muusikaalaseid artikleid. Nendes on näha tema muusikalised eelistused (Mozart, Bach, Beethoven suurepärane maitse). Need novellid on kirjutatud sisemise musikaalsusega inimese poolt. Tema proosa meenutab oma ülesehituselt ooperit. Hästi palju on ooperlikku paatost. Sama ka tegelaste plastika, nende liigutused plastilised ja allutatud muusika stiihiale. Üldmulje lugedes jääb muusikaline. Tema
annaabi.ee 
