Biosüstemaatika teooria ja meetodid
1.1.3.1. Käesolevas kursuses eeldame, et õppijal on ettekujutus liikide
tekke tunnustatud põhiviisidest:
1) Allopatriline liigiteke, mis seisneb ühe, algse liigi jagunemisel
vähemalt kaheks geograafilise isoleerituse tõttu. Isolatsiooni on põhjusta-
nud algse levila jaotumine geograafiliste tegurite mõjul (mäeahelike teke,
mandrite triiv, jne.), või uue osa-areaali teke eelmisest geograafiliselt
eraldatud alal (seemnete sattumine kaugele ookeanisaarele vms.).
2) Sümpatriline liigiteke, mille puhul liik jaguneb üksteisest ikka enam
eristunud allühikuteks (rassideks) spetsialiseerumisega erinevale ökoloogi-
lisele nishile (kaasa arvatud parasiitide spetsialiseerumine erinevatele
peremeesorganismidele), ristumist vältivate piirangute tekke tõttu (etoloo-
giline sobimatus; erinev õitseaeg taimedel, jne.) vms. Seejuures võivad
tekkinud liikide areaalid olla üldjoontes või tunduvas ulatuses kokkulan-
gevad.