Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
3.2.9. Unenäod
Veel olulisemal kohal kui Freudil, kes unenägusid tõlgendama asus, on nad Jungil kui
asendamatu infoallikas inimese siseilmas toimuva kohta. Jungi käsitlus on Freudi omast selles
mõttes erinev, et ta ei arva, nagu püüaksid unenäod midagi moonutada, varjata või kujutaksid
enesest salasoovide väljendust. Jungi järgi on unenäod samasugune teadvustamatuse toimuvate
protsesside loomulik väljendus, kui hoovuste viirud ookeanipinnal annavad meile aimu
sügavustes toimuvast.
,,Unenäod pole ei tahtlikud ega juhuslikud fabrikatsioonid; nad on loomuomane nähtus, mis ei
ole midagi muud kui see, mis nad näivad olevat. Nad ei peta, nad ei valeta, nad ei moonuta ega
varja, vaid teatavad naiivselt, mis nad on ja mida tähendavad. Nad on ärritavad ja eksitavad
vaid põhjusel, et me neid ei mõista." (JUNG 1991: 103)
Jung peab teraapia puhul tähtsaks unenägude üleskirjutamist ja analüüsi. Õigupoolest selgub