Ooeaniline ja mandriline kliima
• Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad
magmakoldeid;
• Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi
vulkaanipurskeid.
• Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega
subduktsioon
3.3. Kahe mandrilise laama põrkumine. Convergent boundary
Mandrilised laamad on kergemad ookeanilistest laamadest, seetõttu vahevöösse
ei sukeldu. Ja vulkaane otseselt ei tekita. Niisuguseid kokkupõrkeid
iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. See on mäestike tekkimise kõige
levinum viis.
Nt. Himaalaja, mis on tekkinud India-Austraalia laama ja Euraasia laama
kokkupõrkel ja tõuseb siiamaani. Nii on tekkinud Apalatšid (Ameerika) ja Alpid
(Euroopas)
Kurrutus – lainekujuline kivimite deformatsioon.
Põrkuvad mandriline ja