põhjustab tuuli, pilvi, sademeid. Mereline kliima- väiksema temperatuuri amplituudiga, niiskem. Läänemeri- madal, sisemeri, riimveeline, reostunud- nõukogude aegne, saaste, väike läbivool Taani väinade kaudu. Merevee soolasus- keskm. 35%, kõige soolasem Punane meri u 40%, magedaim Läänemeri- 8-10% Atoll- lubjakivist rõngassaared, mis on reeglina tekkinud aeglaselt, merepinnast allapoole vajuvatele vulkaanilise tekkega ookeanilistele saartele organismide elutegevuse tulemusena. Looded- kuu külgetõmbejõu mõjul, tõus ja mõõn, kumbki veeseis kestab u 6 tundi, vahelduvad 2 korda ööpäevas, kasutatav elektri tootmisel. Hoovused- pindmiste veekihtide horisontaalne liikumine. Soojad hoovused- ekvaatori poolt. Külmad- pooluste poolt. Triivhoovused- püsivate tuule mõjul. Ühtlustavad maailmamere temperatuuri, mõjutavad kliimat, kannavad edasi planktonit.
liigestatum reljeef. Näiteks Karula kõrgendik on suhteliselt suure liigestustihedusega pinnavorm. Liigestussügavus on teatud maa-ala kõrguste vahe negatiivsete pinnavormide põhjast, positiivsete pinnavormide tippu. Mida suurem vahe, seda suurema liigestussügavusega on reljeef. Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun. Atollid on lubjakivist rõngassaared, mis reeglina on tekkinud aeglaselt merepinnast allapoole vajuvatele ookeanilistele vulkaanilistele saartele organismide elutegevuse tulemusena. Atollid tekivad tavaliselt vulkaanilisi saari kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt erosiooni, aga ka vulkaanilis materjali jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähem ümara kujuga laguun.
8.1.3 Kliima-kliimavööde, agrokliima iseloomustus. Honsiu saare poolitab põhjaks ja lõunaks kahe kliimavöötme piir: põhja jääb parasvööde, lõunasse niiske lähistroopiline kliima. Üle Jaapani kirdeosa jookseb mussoonkliima. Kliima on enamasti pehme, kuid varieerub märkimisväärselt erinevates piirkondades, enamasti tänu kontinentaalsetele õhuvooludele loodest, mis domineerivad talvel ja ookeanilistele õhuvooludele kagust, mis annavad tooni suvekuudele. 4 aastaaega on selgelt eristatavad. Suvekuude alguses on paarinädalane vihmaperiood, mis saab alguse lõunast ning levib üle terve maa. Suvi on soe ja niiske ning algab juuli keskel. Domineerivad soojad, niisked õhumassid Vaikselt ookeanilt, (temperatuurid on +16º;+32ºC). Sellele järgneb vihmaperiood, mis kestab umbes 1 kuu. Talved on Vaikse ookeani poolsel küljel enamasti pehmed, kuid kuivad, esineb palju päikesepaistelisi päevi
annaabi.ee 
