· Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid söste egevatel kaladel nagu haug, väiksem. Kui kala ära keeta ja tal nahk maha võtta, näeme, et lihased koosnevad liistakutest. Neid nimetatakse müomeerideks. Nad on eraldatus üksteistest sidekoelise kihiga. Ka ristlõikes näeme, et lihased koosnevad sidekoega eraldatud kimpudest, mis omakorda on koondunud 4 suuremasse rühma. NB!!! Kõhuääred ei ole lihased.
Sealjuures kõige tavalisemaks fülogeneesisuunaks oli üleminek mittehoolelt isahooleks, edasi biparentaalseks hooleks ja lõpuks emahooleks (Gittleman 1981). Vanemliku hoole tähtsus järglastele elukeskkonna omaduste tõttu Vanemhoole tähtsus järglastele sõltub tugevasti ka nende elukeskkonna ressursirohkusest või stabiilsusest. Selle teguriga on seletatud näiteks kaladel esineva vanemhoole ilmseid korrelatsioone veekogu tüübiga, kus nad elavad. Nimelt esineb ookeanikaladel vanemhoolt harva, mageveekaladel aga sageli. Ookeanides on keskkonnatingimused (soolsus, temperatuur jne) üldiselt väga ühtlased, võrreldes mageveekogudega. Järelikult viibib kalamari, mis merre koetakse, ühtlastes tingimustes. Kaladel saavad välja kujuneda kohastumused kudeda mari kohtadesse, kust maimud hiljem piisavalt ise toitu leiavad. Magevees seevastu on keskkonnatingimused ebaühtlased (temperatuur, soolsus ja hapnikurikkus kõiguvad ajas ja ruumis suuresti)
Linask panna 15-20 sekundiks kuuma vette ja puhastada limast, siis saab soomused kergemini eemaldada. Mere järele lõhnavad kalad puhastatakse, siis riputatakse neile suhkrut ja hõõrutakse veidi aja pärast äädikaveega. Kala sisikonda eemaldades tuleb olla ettevaatlik, et mitte vigastada maks aküljes olevat sapipõit. Juhul kui maitset rikkuv sapivedelik satub siiski kalalihale, tuleb see koht lihtsalt välja lõigata, kala soolaga üle puistata ja pesta. Ookeanikaladel tuleb kõhukoopas asuv mustjas kelme ja hüübinud veri eemaldada noaga kraapides, soola ja harja, puhta marli või riidelapiga hõõrudes. Seejärel hoolikalt külma veega pesta. Mudalõhna kõrvaldamiseks tuleb kala pesta külmas tugevas soolalahuses. Et lestalt spetsiifilist lõhna kõrvaldada, tuleb puhastamisel kalalt tume nahk eemaldada. Lõhet, forelli ja siiga puhastamisel ei pesta, vaid need pühitakse niiske riidega seest- ja väljastpoolt puhtaks. Kala lõhn ei
võtta nahk tervenisti maha. Linask panna 15-20 sekundiks kuuma vette ja puhastada limast, siis saab soomused kergemini eemaldada. Mere järele lõhnavad kalad puhastatakse, siis riputatakse neile suhkrut ja hõõrutakse veidi aja pärast äädikaveega. Kala sisikonda eemaldades tuleb olla ettevaatlik, et mitte vigastada maks aküljes olevat sapipõit. Juhul kui maitset rikkuv sapivedelik satub siiski kalalihale, tuleb see koht lihtsalt välja lõigata, kala soolaga üle puistata ja pesta. Ookeanikaladel tuleb kõhukoopas asuv mustjas kelme ja hüübinud veri eemaldada noaga kraapides, soola ja harja, puhta marli või riidelapiga hõõrudes. Seejärel hoolikalt külma veega pesta. Mudalõhna kõrvaldamiseks tuleb kala pesta külmas tugevas soolalahuses. Et lestalt spetsiifilist lõhna kõrvaldada, tuleb puhastamisel kalalt tume nahk eemaldada. Lõhet, forelli ja siiga puhastamisel ei pesta, vaid need pühitakse niiske riidega seest- ja väljastpoolt puhtaks. Kala
vannitamiseks. Paremaid tulemusi annab antibiootikumide süstimine koos õlidega või teiste deponentidega. Eestis saime kõige paremaid tulemusi furasolidooniga, mida söödeti kaladele ravimsöödana (1 kg furaso lidooni 1 tonni segajõusööda kohta). Saksamaal on välja töötatud karpkalade puna taudi vastane vaktsiin, mida laialdaselt ka kasutatakse. 3)Henneguya invasioon merisiial, kudoaasid ookeanikaladel Turovski foto 6 , lihas laguneb,parasiidid, keeruline elutsükkel. Rikub siia ära .Lihastes niisk arenema. PILET 3. 1. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele. 2
suvedel. Lihtsaim võimalus selleks on kaitsta kallastel kasvavaid puid ja põõsaid või kus need puuduvad,neid sinna istudada. See takistaks otsese päiesekiirguse pääsu vette palavatel suvepäevadel. · Henneguya invasioon merisiial Turovski foto 6 , lihas laguneb,parasiidid, keeruline elutsükkel. Rikub siia ära .Lihastes niisk arenema. · Kudoaasid ookeanikaladel Paljuneb lihastes , pilt 7 HELMINTOOSID Ainupõlvsetest (Monogenea) põhjustatud haigused- monogeneoosid · Daktülogüroosid Daktülogüroos on karplaste haigus, mille tekitajaks on Monogenea klassi Dactylogyrus´e perekonna parasiidid. Eestis on karpkalal leitud kolm liiki daktülogüürusi: Dactylogyrus vastator, Dactylogyrus extensus ja Dactylogyrus anchoratus. Karpkalade haigestumist on põhjustanud kaks esimest. D
h. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. i. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. j. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt k. sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t l. jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, m. eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste n. lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid söste egevatel o. kaladel nagu haug, väiksem. p. Kui kala ära keeta ja tal nahk maha võtta, näeme, et lihased koosnevad liistakutest. Neid q. nimetatakse müomeerideks. Nad on eraldatus üksteistest sidekoelise kihiga. Ka ristlõikes r. näeme, et lihased koosnevad sidekoega eraldatud kimpudest, mis omakorda on s
annaabi.ee 
