Rasvaste kalade rasv on kasulik · Mineraalained 1-1,5% · Vitamiin A ja D rasvastes kalades , E ja B Kalade liigitus · Rasvasisalduse järgi o Lahjad((ahven,haug,tursk,särg,heik,koha,...) o Poolrasvased(lest,räim,kilu,siig) o Rasvased(lõhe,forell,heeringas,angerjas) · Elukoha järgi o Magedaveekalad(särg,haug,koger,linask) o Merekalad ja ookeanikalad(merikurat, merikeel,merikukk) Vee omadused määravad maitse Magedaveekalad peenemate luudega · Soomustega(lõhe,forell,haug ,särg,karpkala) · Soomusteta kalad(angerjas,luts,silm,kilu) Kala töötlemise töövahendid · Kalalaud(klambriga) · Kalariiv · Kalanuga,fileerimisnuga · Käärid · Teravaotsaline kalakahvel · Pintsetid Kalade eeltöötlemine · Lima eemaldamine o Kraapides,paberiga · Soomustamine
teatud organismid suudavad veelgi võimsamaid laenguid tekitada nt elektrikalad). Elektriangerjas 600V, elektrirai 50A. Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaarset koostist. 1. Süstemaatiline kuuluvus. Nt taimne toit, taimses toidus on palju K ja vähe Na. Loomses toidus seevastu rohkelt Na, vähe K (vere maitse soolane, kuna veres on NaCl sisaldus ioonide kujul 0,9%) 2. Elukeskkond. Nt. Mageveekalad ja ookeanikalad Na+/Cl-/Mg2+/Ca2+ on ookeanikalades 4-10% rohkem. 3. Keskonna saastatus. Väga ohtlikuks saasteelemendiks on plii (seatina) plii saaste on pärit NL ajas. Seened koguvad endasse pliid (eriti ohtlkud on linnaparkidest kogutud seened). Elavhõbe: saastet tuleb juurde põlevkivi töötlevast tööstusest, päevavalguslambid, säästupirnid, suured röövkalad. 4. Võime koguda endasse teatud elemente. Põldosi kogub endase ränioksiidi - toeks.
organismisisestel vedelikel. Merevees mageveekalal uriini eritumine väheneks, ei oleks võimalik enam eemaldada ainevahetuse lõppprodukte ning sellele lisanduks kehavedelike suurenenud soolasisalduse mürgine toime. Kala hukkuks.! Täissoolsusega merede elustik.! Eluks täissoolsusega merevees kohastunud luukalad on hüpotoonilised – nende organismi soolsus on väiksem kui ookeaniveel.! Organismis olev vesi difundeerub naha kaudu keskkonda.! Veekao kompenseerimiseks joovad ookeanikalad suures koguses vett, mis imendub sooltorus.! Nad eritavad lõpuste ja soolanäärme kaudu sooli – enamasti ühevalentseid naatriumi, kaaliumi ja kloori ioone. Soolade eritamine on suhteliselt palju energiat nõudev protsess.Arengulooliselt soolases vees kujunenud kõhrkalad (haid, raid) tasakaalustavad ookeanivee kõrget soolasisaldust kõrgendatud kusiaine (karbamiidi) ja soolade kontsentratsiooni kaudu nende lümfis ja veres ning soolanäärme
Ookeanivees hakkab mageveekaladest vesi naha kaudu välja difundeeruma. Uriini eritumine väheneb, ei ole võimalik enam eemaldad ainevahetuse lõppprodukte ning sellele lisandub suurenenud soolasisalduse mürgine toime. Kala hukkub. Eluks täissoolsusega merevees kohastunud luukalad on hüpotoonilised nende organismi soolsus on väiksem kui ookeaniveel. Organismis olev vesi difundeerub naha kaudu keskkonda. Veekao kompenseerimiseks joovad ookeanikalad suures koguses vett, mis imendub sooltorus. Eritavad lõpuste kaudu sooli enamasti ühevalentseid naatriumi, kaaliumi ja kloori ioone. 59. Tahkete ainete lahused vedelikes, soojusefektid lahustumisel. Tahkete ainete lahused vedelikes · Lahusti on suuteline lahustama tahket ainet ainult teatavas hulgas. · Tahke aine lahustuvus (kokkuleppeliselt) on aine hulk mis küllastab 100 g lahustit.
sellele lisandub suurenenud soolasisalduse mürgine toime. Kala hukkub. 216 Täissoolsusega merede elustik. Osmoos ja kalad Eluks täissoolsusega merevees kohastunud luukalad on hüpotoonilised nende organismi soolsus on väiksem kui ookeaniveel. Organismis olev vesi difundeerub naha kaudu keskkonda. Veekao kompenseerimiseks joovad ookeanikalad suures koguses vett, mis imendub sooltorus. Eritavad lõpuste kaudu sooli enamasti ühevalentseid naatriumi, kaaliumi ja kloori ioone. 217 Täissoolsusega merede elustik Ookeanilinnud toruninalised (albatrossid) eritavad liigseid sooli ninas asuvate rakkude kaudu. Mereimetajad eriavad vähesel määral kõrge soolasisaldusega uriini. Üks mageda vee allikatest loomne toit.
Küljejoon puudub. Liha on lahja, võrdlemisi luine, kuid maitsev, kuna sisaldab rikkalikult ekstraktiivaineid. On põhiliselt mageveekalad. Sugukonda kuuluvad jõeahven, koha ja kiisk. Tursklaste sugukonna tunnuseks on piklik keha, üks kuni kolm seljauime, mis katavad kogu seljaosa ning suur pea. Nahk on pehme, liha lahja ja erilise maitsega. Luud on suured ja kergesti eraldatavad, mis kergendab kasutamist. Maks on rikas A- ja D- vitamiinide poolest. Tursklased on põhiliselt ookeanikalad. Nende hulka kuuluvad atlandi tursk, balti tursk, kilttursk, süsikas (saida), navaaga, meriluts, mintai, putassuu, luts (mageveekala). Tursalistele lähedased on hõbeheik ja merlusa. Lestlaste tunnuseks on ovaalne ja lame keha. Seljauim on pikk. Keha ülemine, silmadega pool on tume, alumine on heleda värvusega. Liha on õrn, maitsev, keskmise rasvasusega, kuid valgusisaldus on mõnevõrra keskmisest väiksem. Lestalised on lest ja hiidlest (paltus).
annaabi.ee 
