Mandrite teke ja kujunemine
..................................................................5
Mandrite teke ja kujunemine
Valdavalt on levinud termini "manner" geograafiline tähendus, kuid selle kõrval on
olemas ka geoloogiline, mis on mõnevõrra teistsugune. Kui geograafias peetakse
mandrite piiriks rannajoont, siis geoloogias on mandri piiriks mandrilava ehk selfi
üleminek mandrinõlvaks. Seega on osa mandrist maailmamere poolt üleujutatud.
Sõltuvalt sellest, kas tegemist on mandri või ookeanibasseiniga, jagatakse
geoloogias ka maakoor mandriliseks ning ookeaniliseks.
Mandrid on üldjoontes kõik üksteisele sarnase ehitusega. Alumiseks struktuurseks
korruseks on aluskord ehk vundament, mis koosneb eelkambriumi vanusega
kristalseist kivimeist, mis ka kõigil mandreil teatud kohtades, mida nimetatakse
kilpideks, paljanduvad. Suur osa aluskorrast on kaetud võrdlemisi
vähedeformeerunud settekivimite kihtidega. Selliseid alasid nimetatakse
platvormideks