Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Ookeani elustik - sarnased materjalid

korallid, biomass, kalad, elustik, loomastik, fauna, korallide, ookeanid, ussid, taimestik, hiku, evolutsioon, vaalad, fotos, kvalitatiivselt, rgne, mmastiku, rsete, ldiselt, steemis, petuseks, rlikarp, sidumise, ookeanite, tagaj, loodete, gede, bakteritega, hoidla, elusorganismide, evani, rvuse, teib, igat, erand, ljuvad, limused, hese, masing, kambrisse
thumbnail
6
rtf

Ookeani elustik

Ookeani elustik Ookeanid on meie planeedi tunnusmärk. Maa on ainus planeet päikesesüsteemis, mida on õnnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses meeletu koguse vett - 1185 miljonit kuupkilomeetrit. (http://www.marinebiology.org) Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks. Kõige madalamast mõõnaveetasemest kuni 200- 400 meetri sügavuseni mandrilava kohal asub sublitoraal.

Bioloogia
83 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia

100-200(?)km). Madrilava laskub mandrinõlva kaudu mandrijalamile (laius 1000km; 51% on umbes 4000m sügav, seal elab palju erinevaid organisme. Seda liigestavad siis ookeanid ja keskmäestikud, mis kerkivad ookeanipõhjast kuni 2000km kõrgusele). B - mandrilava C - mandrinõlv E - mandrijalam Mahu järgi on 99% Maa elukeskkonnast mereline, kus on arenenud enamus peamisi organismide hõimkondi. Suurem osa sellest 99% on meile veel mõistmatu. Symbion pandora 19

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia Vee-elanikke mõjutavad tegurid: a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed Stenobiondid- võimelised elama AINULT mingi faktori kitsas vahemikus (nt. korallid kõval põhjal soojas ja soolases vees; hukutav on neile nii mudastumine, ilma jahenemine kui ka tugev vihmasadu). 1 Eurübiondid- võimelised elama mingi faktori LAIAS VAHEMIKUS (nt. vesikakand- nii voolu- kui seisuvetes, väikestes allikates kui ka peipsi järves). Ubikvistid- eriti eurübiontsed liigid (sageli tulnukad teistest maailmajagudest; sageli võimelised elama väga väheses vees- nt. pilliroog). Nt. temp

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Biogeograafia

Kõdu lagunemine : 100-1000 a Taimestiku kohastumised : pungad maapinna lähedal, maa-alune osa suur, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, karvasus, valdav vegetatiivne paljunemine, seemnete pikaajaline dormantsus, peamine tuultolmlemine, liblikõielisi vähe Levinuimad perekonnad : mustikas ( sinikas, pohl), jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villpea, tarn, paju Loomastik : 48 imetajaliiki ­ karibuu/ põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingid, rannikul jääkaru, hülged, morsk Linnud : enamasti rändlinnud , talvitujatest ­ lumekakk, lumepüü, kaaren Kohastumused : talvel elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine v pikenemine Metsatundra · Kitsas üleminekuvöönd tundra ja taiga vahel

Biogeograafia
16 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Fütobentos

4. Troopika e. palavvööde (4 a/r) 5. Soe parasvööde, subtroopika lõunapoolkeral (5 a/r) 6. Külm parasvööde, subantarktika (5 a/r) lõunapoolkeral 7. Polaarvööde Antarktika Nende 7 regiooni põhjapoolseid piire määrab augusti isoterm (suvi N- poolkeral, talv S-poolkeral); lõunapoolseid piire veebruari isoterm (talv N- poolkeral, suvi S- poolkeral). Isoterm ­ paljude aastate keskmine veetemperatuur igas kuus. Iga regiooni piiridel toimub floora ja fauna drastiline muutumine. Väikeste eranditega järgivad piirid pinnavee isoterme, kuna põhifaktor on temperatuur. Sealjuures on kindlasti oluline kinnitumiseks vajaliku substraadi olemasolu; kui see puudub, ei piisa sobivast temperatuurist. Liik peab piirduma kindla isotermiga, sest kõrgemal või madalamal esineb (a)nn. letaalne piir, mis ei tohi ületada taluvuspiiri kõige raskemal eluetapil. 2. (b)paljunemispiir, näit. seksuaalne paljunemine mikrotallusel või

Hüdroloogia
29 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

substraati (reoveepuhastussetet, läga) kinnises anumas (metaanitankis, biogaasigeneraatoris) kindlal temperatuuril. B-i kütteväärtus on 20­25 Mj/m3 (4000­6000 kcal/m3). Biogeenid ­ biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. Biogeograafia ­ on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine.

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus.

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused

esindajad. Ajastu lõpul hävisid ajastule tüüpilised lülijalgsete liigid, kes moodustasid 70% Kambriumi liigilisest mitmekesisusest. Ordoviitsiumi ajastu alguses taastus mitmekesisus peamiselt uute lülijalgsete liikide arvel. Ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Kliima jahenemine ja mandrijäätumine tõi kaasa uue suure väljasuremise ajastu lõpul. Siluri ajastu mereelustik sarnanes eelmisele ajastul. Algas aga korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid esimesed neljajalgsed – kahepaiksed. Devoni lõpul toimus ulatuslik väljsuremine. Karboni ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt osjad, kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänaspäevased söelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid

Looduskaitsebioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

3)äärevööndi kooslused - suhteliselt madalas vees; palju on kinnituvaid veetaimi Kõik kooslused on olemas peaaegu kõikides, aga erinevates proportsioonides. Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused. Kiirevoolulistes jõgedes pole eriti planktonit. Meres on rikkalikum bioota (floora ja fauna) kui magevees. Fütoplanktonit on nii meres kui magevees. Meredes on palju vetikaid, mis kinnituvad risoidide abil, kuid mererohud kinnituvad juurtega. Magevee fauna koosneb: 1)loomad, kes asusid elama maismaalt 2) loomad, kes asusid elama otse merest Lameussid, väheharjasussid, kalad, karploomad, koorikloomad asusid elama otse merest. Õistaimed ja putukad (+ kopsteod) läbisid vahepealse maismaa etapi ja seejärel suundusid magevette. Magevee kooslusele on iseloomulikud putukad, nt sääsk, kes muneb vette (sääsevastsed ehk hironamiidide? vastsed). Okasnahksed on jäänud merekoosluse loomadeks. Rõngasussid (anneliidid) jagunevad 2te rühma:

Hüdrobioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
51
ppt

Maa geoloogiline areng ja evolutsioon

Sinikad ehk tsüanobakterid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi) Aguaegkond ehk Proterosoikum Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm. Osoonikihi tekkimine Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest Rauabakterid , mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest Ürgmandrid 1.Grypania spiralis 2.Ediacara hulkraksete rekonstruktsioon 1. 2. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Vanaaegkond ehk Paleosoikum Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Kambrium kliima oli mõõdukas

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud ­ putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed ­ kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad Metsade üldiseloomustus. E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade

Hüdrobioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maastikuökoloogia eksami spikker

mandril. seega ka domineerivad liigid. _ Ka metodoloogiliselt keeruline ­ mida võtta võrdluse aluseks? Metapopulatsiooni teooria Eestis: valitsevate puuliikide levik Neutraalse maastiku mudel 1980-ndate lõpust _ Dryase taimestik jääaja järgselt (drüüas, mägimaran paju, pujud, _ nn. neutraalse maastiku kaart Must-valge pilt (saar ja seda ümbritsev ebasõbralik ookean) asendub efedra) _ standard, kus kaardiruudud hõivatud mingi maakasutustüübiga heterogeense mosaiigiga. _ Vara-Holotseenis (10 000-8 000 a

Maastikuökoloogia
66 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

Proterosoikumi lõpul alanud Rodinia ülimandri lagunemine oli poolel teel. Gondwana hiidmandrist eraldunud Laurentia, Baltika, Siber ja Kasahstan olid üksteisest kaugenemise staadiumis. Kõik mandrid, väljaarvatud Baltika, paiknesid troopikavöötmes. Ajastu lõpuks jõudis Baltika 15-20 lõunalaiuskraadile. Maismaa moodustas sel ajal vaid 5-10% planeedi pinnast. Mandrite asend Hilis-Ordoviitsiumi algul umbes 460 Ma (www.scotese.com). Elustik Ordoviitsiumi merede elustik oli väga mitmekesine. Ilmusid sammalloomad, korallid, kihtpoorsed käsnad ehk stromatopoorid, kitiinse kojaga graptoliidid, nautiloidid. Suurenes ka merepõhja elustiku osatähtsus ­ lubikojaga käsijalgsed ehk brahhiopoodid, okasnahksed (meriliiliad, merikerad). Jätkus lülijalgsete trilobiitide õitseng ja esimeste selgroogsete areng. Maismaal esinesid primitiivsed samblataolised taimed ­ ürgraikad. Ladestu kivimid Ordoviitsium jaguneb Vara-, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumiks.

Geoloogia
43 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ökoloogia kordamisküsimused

Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökoloogia. Ökofüsioloogia - hôlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend - kindla genotüübiga organism. Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon - ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e

Ökoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
67
txt

Konspekt aastast 2005

Ssiniku peamised reservuaarid fotosnteesi vahendusel. Rohelised taimed snteesivad atmosfris olevast CO2 orgaanilisi hendeid. Osa fotosnteesil seotud ssinikust Reservuaar miljard tonni lheb tagasi atmosfri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid Atmosfr enne 1850 560-610 omakorda hingavad osa ssinikku ja osa seovad organismi Atmosfr 1978 692 kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lpuks lagundatakse ja Ookeanid ja magevesi ssinik juab tagasi atmosfri CO2-na. Anorgaaniline 35000 Ssiniku sidumine CO2 + H2O + energia-----> (CH2O)n + O2 Orgaaniline 1000 Aeroobne hingamine (CH2O)n + O2 -----> CO2 + H2O + energia Maismaa Anaeroobne hingamine (CH2O)n + Xox -----> CO2 + Xred Mulla orgaaniline aine 1500 "Xoxvib olla nitraat (NO3-), sulfaat (SO42-), vvel (So), rauaioonid Setted 10000000 (Fe3+) Fossilsed ktused 10000 Mikroobne biomass 353-546 Aeglane ssinikuringe: lubjakivi ja fossiilsete ktuste teke

Mikrobioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ökoloogia konspekt

2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase ­ autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase ­ demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase ­ kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem ­ süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär ­ kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik ­ globaalökoloogia. Ökofüsioloogia ­ hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend ­ kindla genotüübiga organism. Genet ­ koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon ­ ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e

Ökoloogia
144 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

~ Bipolaarne ­ olukord, kus takson on levinud nii ümber põhja- kui ka lõunapooluse ­ harilik kukemari ­ laialt levinud põhjapoolkeral ja väike leviala Tsiilis ­ arvatakse, et kauglevi on põhjuseks. Nende seemned on tugevad ­ linnud on tõenäoliselt seemned nii kaugele kandnud. ~ Arktoalpiinne ­ tekkinud hilisjääajal pärast jääserva taandumist Kesk- Euroopast, mil mandri jääservaesine elustik oli kontaktis mägiliustikuesise alpiinse elustikuga ­ nt vaevakask ­ tundras tavaline liik, rabades leidub ka ning Alpides. On fossiilselt leitud ka Kesk- Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes on see arktiliseks ja alpiinnseks eristunud. Konvergents. Evolutsioonilselt kaugete taksonite muutumine sarnasteks (,,valed disjunktsioonid") ­

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Eesti geoloogia eksami vastused

sõnaraamat ja geoloogilises tähenduses). Ordoviitsium/Silur Tunnused troopikamerele iseloomulikud- riifid ja Kihistu võib lademe kui ajalise korallid (kronostratigraafilise) ühikuga võrreldes omada Ja teine tunnus on ehk need lüngad, sest nii suuremat (haarab mitut ladet) kui ka 1

Geoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

teistega, liigilised koosseisu muutused on ettearvamatud.  Liiga intensiivne kalapüük võib lisaks kalade arvukuse muutusele põhjustada ka hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse tõenäoliselt enne, kui nad jõuavad paljuneda.  Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine.

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Liikide kadumise põhjused

varumisel. Korallrifid. Troopilistel korallriffidel, mis moodustavad kogu maailmaookeani pinnast umbes 0,2%, elab hinnanguliselt üks kolmandik ookeani kalaliikidest. Juba praeguseks on hävitatud umbes 10% korallriffidest ning veel ligi 30% on paari lähema aastakümne jooksul hävimisohus. Veelgi enam, märksa suuremad rifialad on laastatud kalade ja teiste mereandide ülemäärse püügiga, reostusega ning võõrliikide sissetoomisega. Lisaks sellele surid korallid suurtel rifialadel aastatel 1998 ja 2000-2001, mil ookeanide pindmise veekihi temperatuur tõusis pikaks ajaks liiga kõrgele. Korallrifid on kliima soojenemise suhtes erakordselt tundlikud. Kõrbestumine. Paljud sesoonselt kuivas kliimas paiknevad kooslused on imimtegevuse tulemusena tugevalt kahjustunud, minetanud oma produktiivsuse ja muutunud inimtekkelisteks kõrbeteks. Seda protsessi nimetatakse kõrbestumiseks. Kaua on vaieldud ~5~

Ökoloogia
12 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

Läänemeri

kuupmeetrit magedat vett sekundis. Lisaks niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui aurustuda jõuab. Üldiselt on mere tase püsiv. Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit on täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb soolasemat vett sellele juurde. Läänemere elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Rannaveel on neli vetikate vööndit: Sinivetikate vöönd Rohevetikatevöönd Pruunvetikate vöönd(sealhulgas ka põisadru vöönd) Punavetikate vöönd Sinivetikate vöönd Kasvab kaljusel rannikul, veepiirist kõrgemal Sinkjasmust Rohevetika vöönd Asub meetri sügavusel Pakub varju ja toitu veeloomadele On üheaastased taimed Pruunvetika vöönd Soome rannikute suurim vetikas

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Läänemere ülevaade

.................................... 4 Läänemere füüsilised omadused................................................4 Veereziim................................................................................... 4 Eesti rannikumeri.......................................................................5 Hoovused................................................................................... 6 Elustik........................................................................................ 6 Taimestik................................................................................. 6 Loomastik...............................................................................6 Võõrliigid................................................................................. 7 Läänemere sadamad.................................................................. 7 Kokkuvõte.................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus.........................

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elu teke ja areng maal

Parem on olukord kõrgemalt arenenud liigirühmadega - imetajate 4000-st liigist tunneme arvatavasti peaaegu kõiki, lindude 9100 liigist 99 %, kalade 21 000 liigist 90 %, soontaimede 270 000 liigist 81 %, sammaltaimede 25 000 liigist 68 % ja vetiktaimede 60 000 liigist 67 %. Evolutsioon- üha uute eluslooduse taksonite teke ühelt poolt ja teiste väljasuremine on kord kiirenev, kord aeglustuv, kuid pidev protsess. Pole usutav, et biosfääri elustik ka ilma inimmõjuta ületaks praeguste looduslike ökoloogiliste makrofaktorite püsides kümne miljoni liigi piiri. Kui vaid see looduse suhtes agressiivne, mõtlematu inimtegevus ja tehnokraatiavoha selliselt ei kasvaks ja laiutaks. Peame ju mõistma, et populaarse niinimetatud "statistilise ööpäeva" näitel maakoor tardus kell 00.00, esimesed ainuraksed ilmusid Maa ookeani kell 12.00 ja esimesed selgroogsed kell 18.30, maismaa asustamine eluga algas kell 19

Bioloogia
157 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ökoloogia konspekt

2. Kas kooslused on/võivad olla liikidega küllastunud? 3. Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel? Tabel. Wallace püüdis seletada troopika liigirikkust. Niiskes troopikas on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. MacArthur ja Wilson ­ uurisid kuidas ühel saarel kujuneb välja elustik ja diversiteet. Graafik. Koosluste kujunemine on nissiruumi täitumine bioloogiliste liikidega. Gause reegel. Joonis. Immigratsioon ja konkurentne väljatõrjumine hoiab asja tasakaalus. Lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodilised häiringud. Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Tüüpilised häiringu näited on herbivooria, karnivooria, parasiit, üleujutus, vulkaanipurse, inimtegevus ka.

Ökoloogia
190 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Globaalmuutused

Muutus on ilmumiste ja kadumiste vahe. Nende hinnangute kaudu on püütud välja arvutatud mineviku elustiku dünaamikat. Suured karid: märkimisväärne hulk liike on kirjeldamata. See ohustab ka tänapäevast mitmekesisuse kirjeldamist. Raskendavad molekulaarsed analüüsid. Liik erineb 2-3 protsendi võrra teisest üksusest. Suur roll on kokkuleppel. Arendamine tuleb pooleli jätta. Klassikaline skeem kolme paleosoilise evolutsioonilise fauna dünaamikast viimase 600 miljoni aasta jooksul kohta. Sepkovski. Mereliste selgrootute taksonite esmailmumise dünaamika. Tertsiaar on amerikanism. Tegelikult on see kolmeodsaline jaotus ­ paleogeen, neogeen, kvaternaar. Suurem osa hinnangutest toetub vaid toesega liikidele. Meres keskmiselt 40 prots toesega, biomassist u 50 protsenti. Minevikus ei ole suhe olnud sama, vaid muutunud. Vanaaegkonnas oli see kindlasti väiksem. Seega

Geoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
18
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

suureneb. P-Jäämeri ja Lõunameri on väga produktiivsed mered võrreldes ookeanide troopiliste keskosadega, kus oluline põhjus madalaks produktsiooniks on hapnikku puudus. Jahedas vees tunnevad end suure hapnikutarbega veeorganismid paremini. Nt vaalad kogunevad ekvaatori juurde ainult sugutegemiseks ja siis ujuvad kiiresti tagasi. O2 on ressurss, mida tänapäeval vajab valdav osa organisme v.a anaeroobid. Kui algselt tekkisid ookeanid, siis maapeal O2 ei olnud. Kogu O2 on meile toodetud elusorganismide poolt: TSÜANOBAKTERID e sinivetikad. 1 mln a tagasi hakkas O2 üle jääma. 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; Temperatuur ­ Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane ­ elutegevuse aktiivsus sõltub välisKK-st. Poikilotermne ehk püsisoojane ­ suudavad kehatemp. säilitada ainult teatud vahemikus. Vesi pluss temperatuur ongi kliima

Ökoloogia
61 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

toitumine (nt sooleparasiitidel); sümbiontide kasutamine Sigimine ­ selle jaoks on sugunäärmed ja muu, abistav suguelundkond; neitsisigimine (partenogenees), nt lehetäide puhul; günogenees- kui muna- ja seemnerakk ühinevad, kuid tuumade ühinemist ei toimu (hõbekoger). Liikumine ­ selle jaoks on peamiselt lihastest ja toesest koosnevad elundid, aga mõnel väiksemal ka näiteks ripsmed; viburloomad viburite abil, kalad uimedega, hüdrad vaksates jne. Ärrituvus ­ seda kannavad meeleelundid, närvid ja aju 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia, näited igalt tasemelt Riik (regnum, kingdom, ) Hõimkond (phylum, ) Klass (classis, class, ) Selts (ordo, order, ) Sugukond (familia, family, ) Perekond (genus, ) Liik (species, ) [Vajaduse korral ka: alamliik (subspecies, ); ülem- perekond (supergenus, ) jne.] 5

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Bioomide kirjeldus

parema aeratsiooniga. Suurte jõgede orgusid pidi ulatub metsatundrasse tõelisi tihedaid taigametsi. ANTARTIKA · Jäävaba maismaad 2% · Jääkihi keskmine paksus >2000 m · Sademeid keskmiselt 200-500 mm/a · Jaguneb kontinentaalseks osaks (kontinent ja Antarktika poolsaare idaosa) ning mereliseks (poolsaare lääneosa ja saared) · Taimed: vetikad, samblad, samblikud, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik: selgrootud ­ algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid Antarktika mereelustik ja pesitsejad · Toiduahela aluseks fütoplankton · Toiduahela väga oluline osa ­ krill · Ca 200 kalaliiki (enamus endeemsed) · Hülged ­ krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna-lonthüljes · Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki. Pingviinid: keiserpingviinid, Adelie pingviinid · Vaalad: enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsavööndid. Boreaalsed metsad.

Biogeograafia
98 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus.

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Liikide arv loomariigis on ebaühtlased jaotunud: ~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%

Eesti elustik ja elukooslused
99 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Raba

Energia liikumine toitumistasemetel. Ökosüsteem kui tervik. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus. Ökoloogilised globaalprobleemid. Üldiseloomustus Raba ehk kõrgsoo ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Asub parasvöötmes. Ökosüsteemis kuulub maismaa ökosüsteemide hulka samuti mesoökosüsteemide hulka. Raba on soo arengu toitevaene järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Valgus · Madala taimestiku tõttu on rabad avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. · Rabades ei kasva varjulembelisi taimi.

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Bioloogia taimed

juhul isegi surra. Väiksed lapsed kipuvad mõnikord neid risoomitükikesi närima seepärast, et need on magusa maitsega. Kuivatatult vesiroosi mürgisus aga kaob ja siis võivad inimesed neid julgelt toiduks tarbida. Mitmel pool maailmas tehaksegi neist jahu leiva valmistamiseks või süüakse neid keedetult ja praetult. väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad.Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalad, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad katteseemnetaimed need tagaplaanile.Eestis Kriidi ladestu setteid ei ole.Kriidi ajastu elustik oli huvitav segu tänapäevasest ja arhailisest. Maal muutus taimestik Mesosoikumi tüübist, kus domineerivad paljasseemne taimed, tänapäevasemaks, kus võimutsevad erinevat sorti õistaimed.Merehein (sea grass): See ei ole tõeline hein, mis

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Surnumere ökoloogia

Sel ajal oli järve ümbritsev maa viljakas ning taimede kasvamiseks soodne. Teadlased on leidnud sealt hominiidide algelisi kivist tööriistu ning on jõudnud järeldusele, et need inimtaolised olendid kasvatasid pistaatsiapähkleid, tammetõrusid, vesikastaneid. Kõige varasemad rosinad ja oliivid pärinesid samuti just sellest piirkonnast. Umbes miljon aastat tagasi, kui Surnumere vesi oli magedam kui tänapäeval, oli järve org luksuslik ja viljakas paik, nii floora kui fauna jaoks. See ala meelitas sinna väga palju erinevaid liike- linde, imetajaid, selgrootuid. Lähedal savannides elutsesid gasellid, hiiglaslikud põdrad, jõehobud, ninasarvikud. Tänapäeval ,kahjuks, selline elustik on välja surnud. Magevee järved Surnumere ümbruses on täiesti ära kuivanud. Iga aastaga tõuseb aurustumisprotsent ja järve soolsus tõuseb veelgi. Alates 1929. aastast on teadlaste sõnul veetase Surnumeres langenud rohkem kui 17 jalga. (http://www.naturalhistorymag

Ökoloogia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun