Jumalatõestused
Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju
koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga
veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab
tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm
Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos
`tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus
Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult
mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav
olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta
olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul ta ju poleks "midagi,
millest enamat pole võimalik mõelda". Algpõhjuse argument
Kõik maailmas toimuv on omavahel põhjuslikult seotud
annaabi.ee 
