valduse kaotusega, otsese valduse vastuhakkamisega kaudsele valdajale seega suhte tunnustamise lõpetamisega. Valduse kaitseks on olemas omaabi ja kohtulike nõuete esitamine. Valdust kaitstakse õigusrahu tagamise pärast ja ka seetõttu et valdaja on tavaliselt ka omanik. Seadus annab valdajale kaitse omavoli vastu. Omavoliks on seaduse kohaselt valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või selle äravõtmine ning selle abil saadud valdust nimetatakse omavoliliseks. Omavoliline on ka reeglina pahauskne ja ebaseaduslik. Omavoli nõuab inimese tegevust, kuid see ei eelda süüdivust. Omavoli võib seisneda nii füüsilistes kui ka vaimsetes rünnetes. Omavoli ei pea toimuma vastu valdaja avaldatud tahet, vaid piisab ka kui see toimub ilma valdaja vastupanuta või teadmata. Omavoliga ei ole tegemist kui seadus valduse äravõtmist või rikkumist erandina lubab, nt hädakaitse
asi on. KarS § 266 kaitseb avalikku korda ja rahu ning seda muuhulgas ka omaniku kui kaudse valdaja omavoli eest. 3. Võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Välistamaks sissetungimise ebaseaduslikkust, peab valdaja tahte vastane sisenemine olema kaetud konkreetse seadusest tuleneva lubatavusklausliga. Omaselt tungitakse võõrasse hoonesse ilma omaniku nõusolekuta, st tahtevastaselt. Sellist võõrasse hoonesse, ruumi, või piirdega alale tungimist saab pidada omavoliliseks sissetungiks KarS § 266 lg 1 mõttes. Hoonesse sisenemist tahtevastaseks ka siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud (nt sisenemise hetkel pole valdajat üldse kohalgi). Lisaks peab süüdlane taotlema ja ka saavutama valdajalt nõusoleku. omavoliline sissetungimine kuulub karistusseadustikus avaliku korra vastaste süütegude hulka. Omavolilise sissetungimise näol on tegemist formaalse vältava süüteoga, mis algab kaitstud alale sisenemisega ja lõpeb sealt väljumisega
enampakkumisel omandatud asja suhtes. (5) Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 92 1 võõrandatud merelaev ei kuulunud võõrandajale, muutub omandaja omanikuks merelaeva üleandmise hetkest, välja arvatud juhul, kui ta sellel ajal ei olnud heauskne. Kui tehingu objekt on osa laevast, siis on määrav kaasvalduse saamise aeg. Tahte vastaselt välja läinud? Pigem mitte. Kelle omandis see asi oli sel hetkel, kui P selle võõrandas. P valdust tuleks pidada omavoliliseks. Ta ei pruugi olla teadlik, et asjad on S valduses, aga seaduse järgi see nii on. Pärandvarale tekib omandiõigus tagasiulatuvalt. Pärandvara ei ole peremehetu, ta on ikkagi pärija omandis sellest momendist alates, kui pärandaja sureb. S omanikuna jäänud valdusest ilma tahtevastaselt selle aktiga ja sellest tulenevalt heauskse omandamise võimalust § 95 järgi on välistatud. Sl on võimalik Elt need asjad välja nõuda.
Väärtuslikumad asjad olid kadunud ning mööbel jm oli vihmast kahjustatud ja taastamiskõlbmatu. o Lukkude vahetamine ja asjade väljatõstmine on kvalifitseeritav hageja valduse omavolilise äravõtmisena AÕS § 40 lg 2 tähenduses: Seadusevastaselt valdaja nõusolekuta asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ning sel viisil saadud valdus on omavoliline Omavoliliseks loetakse ka omaniku poolt oma asja äravõtmist ebaseadusliku valdaja valdusest § 34 lg 1 Ebaseadusliku valdaja valdusest on õigus asja ilma tema nõusolekuta ära võtta üksnes AÕS § 41 sätestatud omaaabi rakendamise eelduste esinemise korral o Kui hageja asjad asusid kostja elamus asuvas ruumis, siis kehtestas kostja
Kostja on märkinud kontrollakti, et ta ei lugenud elektriarvesti viimast numbrit, pidades seda kümnendkohaks. Hageja hinnangul oli tegemist omavolilise tarbimisega, kuna kostjad on moonutanud mõõteseadme näitu, teatades need tegelikest kümme korda väiksemana. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et elektriarvesti näitude tegelikust väiksemana teatamisega rikkusid kostjad lepingust tulenevat arvesti näitude teatamise kohustust. See rikkumine ei muutnud aga elektrienergia tarbimist omavoliliseks. Hagejal oli võimalik elektriarvesti näitu kontrollida ning teha kindlaks kostjate tegelik tarbimine. Seega sai hageja nõuda tasu üksnes tegelikult tarbitud elektrienergia eest. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei suutnud tõendada vaidlusalusel ajavahemikul tarbitud elektrienergia kogust ega välja tuua kehtinud elektritariife. Kassatsioonkaebuses hageja neid ringkonnakohtu järeldusi ei vaidlusta.
vad oma kohustused täitmata, raken- Rahvus- ja riigipühadel ning puhke- datakse sunnivahendeid. päevadel võib väljalubamise kestus Aega, mille jooksul kaitseväe- olla kuni 72 tundi. kohustuslane on kohustatud Väeosast omavoliliselt lahkuda ei tohi. ajateenijana täitma kaitseväe- Omavoliliseks lahkumiseks peetak- teenistuskohustust, nimetatakse se ka seda, kui väeosast väljalubatu ei ajateenistuseks. ilmu tähtajaks teenistusse. Kui oma- Ajateenistuse juriidiline algus on väe- voliliselt lahkunud kaitseväelane ei ole osa ülema käskkiri, mille alusel võe- kolme ööpäeva möödudes pataljoni
annaabi.ee 
