Schwarzenbergi algatusel. Mille tulemusena toimusid muutused nn. Browne positiivsete määruste näol 1765. Aastal : Talupoeg sai õiguse vallasvarale Põllusaaduste jääki võis nüüdsest turustada Õigus mõisniku kohtusse kaevata. Kuna hingeloendid on pea täielikult arhiivides säilinud kujutuavad nad olulist allikmaterjali eesti rahva ajaloo uurimisel. Asehalduskorra kehtestamine sidaldas pea terve rea demokraatlike elemente piirates tublisti senist keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Samas taotles see ka ühte sulamist Venemaaga arvestamata ajaloolisi: usulisi ja rahvuslikke eripärasid.
võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga. Baltikumis seati sisse asehalduskord, kuna taheti kindlustada Vene võimu Baltikumis. Selle iseloomulikud tunnused olid: muutus Eesti administratiivne jaotus, piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, mõisnikud said võrdsed õigused, kõikidele anti võrdne kodanikuõigus, võeti kasut. Pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Seoses Balti asehalguskorraldusega piirati omavalitsusstruktuuri ning uusi halduskord taotle impeeriumi piirimaade ühtesulat. Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid.Omavalitsusorganid olid rohkem riigivõimu kontrolli all kui varem ning kõik see võis luua pingeid riigivõimu ja balti aadli vahel.
valitsemiseks loodi linnaduumad , kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukadest kihtidest. 3) Uus maksukorraldus. Pearahamaksu, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest, laiendati nüüd ka Eesti-ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. 4) Omandireform Asehalduskorra kehtestamine tõi kaasa hulga tolle aja mõistes demokraatlikke elemente, tublisti piirati senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. Samas taotles uus halduskord kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. Kas Katariina II ümberkorraldused võib pidada pigem positiivseks või negatiivseks? Põhjenda oma arvamus. Katariina II ümberkorraldused võib pidada pigem positiivseks, sest igal maakonnal oli oma valitseja ja need kes ei olnud rüütelkondades sai samasugusi õigusi nagu need kes olid rüütelkondades.
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. 4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal. 16. sajandi lõpuks oli Eestis kümme linnaõigusega asulat. Vana aja lõpul oli Eestis kokku juba 12 linna. Varauusajal elas Tallinnas vaid veidi üle 10000 elaniku
tegevusalast Kõiki poliitilisi õigusi omasid, vaid Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said aadlimatriklitesse kantud aadlikud võrdsed õigused. 2. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned. +: piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri, tõi kaasa demokraatlikke elemente, laiendati inimeste õigusi ja vabadusi, tänu hingeloendustele saadi teada, kui palju rahvast on -: kõik impeeriumi äärealad sulatati Venemaaga ühte, omavalitsusorganid olid oma otsustes riigivõimu kontrolli all, kehtestati pearahamaks 4. Agraarolud 18. sajandil: mõisatüübid, peamised põllukultuurid, koduloomad ja -linnud, viinapõletamine ja sellega kaasnenud probleemid, talurahva varanduslik seisund, ilmastikuolud.
Eestis oli nüüd 12 linna. Poliitilised ümberkorraldused: Kubermangu etteotsa määrati asehaldur. Maanõunike kolleegiumid ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud omasid võrdseid õigusi, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Linnades anti võrdne õigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Maksukorraldus: Kehtestati pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike elementidega keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Positiivsed määrused: Torma kirikuõpetaja Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikku uuendust. Ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn. positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse
mitte. Pearahamaks – riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Maksust olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, õpetlased ja riigiametnikud. 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned - + venestamine Piirati senist keskajast pärit uued omavalitsusorganid omavalitsusstruktuuri (lagunes ja muutus allutati riigivõimu demokraatlikumaks) kontrolli alla Laiendati inimeste õigusi ja vabadust Korraldati perioodilisi hingeloendusi 4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon 1696.aasta majandusreglement jäi küll kehtima ka pärast Eesti minekut Vene võimu alla,
) kohalike aadlike privileegid kaotati. 4) Kohtusüsteem Jäi muutumata. 5) Maksud Nüüdsest pidid Eesti- ja Liivimaa maksma pearahamaksu (laiendati ka). 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned. + - * Piirati senist keskajast pärit * Taotles kõigi impeeriumi piirimaade omavalitsusstruktuuri. ühtesulatamist Venemaaga. * Uued omavalitsusorganid olid oma otsustes rohkem riigivõimu kontrolli all kui varem. 4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon. Roseni deklaratsioon Eisen pärisorjusest 1) Pärisorjus on talupojale kahjulik. 1) Pärisorjus on talupojale kasulik.
valida esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest, kodanikuõigused said kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast muudatused maksekorralduses Baltimaadele laiendati ühtne pearahamaks selleks hakati läbi viima perioodilisi hingeloendusi, et võtta arvele maksualune elanikkond asehalduskorra kehtestamine sisaldas terve rea demokraatlike elemente, piirates tublisti senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri; samas taotles uus halduskord kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid 1796. a kui Katariina II suri, lõpetati asehalduskord, et vältida pingete teravnemist riigivõimu ja balti aadli vahel, taastati põhijoontes varasem valitsemisviis 1797. a Eestile laiendati nekrutikohustus 1782. a tollireform kaotati tollipiir Venemaaga VeneRootsi sõda (17881790):
annaabi.ee 
