Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe. Manzanarese ääres. Madriidi linn on maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres. Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: roomlastele, lääne gootidele, araablastele ja frankidele. Hispaania kesmine rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Võrreldes Eestiga on see mitu korda suurem. See riik on tihedlat asustatud. Hispaania on tööstuse- ja
a), härjavõitluse areen aastast 1617, raekoda 17- 18. saj. Barcelona on tähtis sadamalinn Vahemere rannikul. 2000 aastal oli seal 1 500 000 elanikku. Vanalinnas on palju antiikse päritoluga ehitisi. Näiteks Barcelona Katedraal, mille ehitamist alustati 1298 aastal. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal. Seal oli elanikke 2000 aastal 739 000. Sevilla, linn Lõuna- Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele laevatatava sadamaga. Lõuna - Hispaania rannikuala on hästi väljaarendatud kuurortrajoon oma suurepäraste ja puhaste mererandadega. Samas on muidugi väga huvitav ja vaheldust pakkuv Põhja - Hispaania oma mäestike ja rohelusega. Kesk - Hispaania on rohkem laugjama reljeefiga ja ka rohelust on seal vähem kui mujal. Vaatamisväärsus omaette on muidugi Toledo linn. Toledo on pikkade
vasallkuningriigi pealinnaks. Valencia provintsi majanduse põhiharud on: · puu- ja köögiviljakasvatus (ekspordiks) · riisikasvatus Kasvatatakse ka: · nisu · oliivipuid · viinamarjapõõsaid · mägedes peetakse lambaid ja kitsi Vaatamisväärsuses Valencias: · Kunsti-ja teadushoone · Turia Aed · Plaza de Ayuntamento · Valencia Katedraal · Torres de Serranos · Valencia sadam Sevilla on linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevillas oli elanike arv: · 1970 aastal 635 000 · 2000 aastal 702 000 Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele laevatatava sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Sevilla kuulus: · 411- 441 a. vandaalidele · 441- 712 a. lääne gootidele · 712- 1248 a. araablastele · 1248 aastast Kastiiliale Sevilla on flamenkomuusika häll