Riigikogu valis iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1993 aastal alustas tööd Riigikohus. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning suurpõllumajanduse üleminek talumajapidamisele. 1992 aasta juunis toimus rahareform võeti kasutusele kroon. 1993 aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia seadusega lubatakse vähemusrahvustel ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid, keele kultuuri identiteedi säilitamiseks. Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige Märtsist 2004 sai Eesti NATO liikmeks
seisukohalt oli võõrvägede lahkumine omamoodi lõpptähiseks taasiseseisvumisprotsessis. INIMÕIGUSTE OLUKORD EESTIS Eesti Vabariigi seadused ei luba inimesi diskrimineerida rahvuse, rassi, soolise kuuluvuse, elukutse, rahalise või sotsiaalse staatuse, usutunnistuse või kultuuritausta põhjal. Kõigil inimestel on õigus säilitada oma etniline või usuline omapära. 1993. aastal vastuvõetud kultuurautonoomia seadus tagab rahvusvähemustele õiguse ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid oma kultuuri, usu või keelelise identiteedi säilitamiseks. Tõsiseks riiklikuks probleemiks on aga inimesed, kes tulid Eestisse sõjajärgsetel aastatel ning kes pole taotlenud Eesti kodakondsust. Inimõiguste olukorda Eestis on korduvalt uurinud rahvusvahelised missioonid ja instituudid, kuid mingeid arvestatavaid rikkumisi pole leitud. VÄLISPOLIITIKA Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika oli algusest peale Lääne-
Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu
1995nov-dets.1996Tiit Vähi; 1996dets-märts1997Tiit Vähi; 1997märts-märts1999Mart Siimann; 1999märts-jan2001Mart Laar; 2001jan-märts2003Siim Kallas; 2003märts-apr2005Juhan Parts; 2005apr- ?Andrus Ansip 9)a)Inimõigused Eestis ja b)Eesti välispoliitika a)Kõigil inimestel on õigus säilitada oma etniline või usuline omapära. 1993. aastal vastuvõetud kultuurautonoomia seadus tagab rahvusvähemustele õiguse ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid oma kultuuri, usu või keelelise identiteedi säilitamiseks. Tõsiseks riiklikuks probleemiks on inimesed, kes tulid Eestisse säjajärgsetel aastatel ning kes pole taotlenud Eesti kodakondsust. b)1994. Aastal võeti Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks. 1998. aastal algasid ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga ning alates 1.maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige. 2004. aasta märtsist sa Eesti NATO liikmeks. Eesti Vabariigi välispoliitikas on olulisel kohal
oma dünaamilise järjepidevuse. 3 Vaesed koolipoisid Tallinnas 16. sajandi teisel poolel Liivimaa reformatsiooni omapära tingis asjaolu, et tegemist oli Saksa koloniaalalaga, kus rahvastiku põhimassi moodustasid mittesakslased. Juhtivad reformaatorid pidid arvestama mittesakslastega, kas või evangeelse koguduse ja usupropaganda laiendamise eesmärgil. 1524. aastal toimunud pildirüüsteliikumine aktiveeris linnarahvast, ennekõike alamkihte, kuid samas sundis ka linna omavalitsusorganeid rakendama demokraatlikumat ja liberaalsemalt poliitikat. Tallinna kohalikud reformaatorid esitasid raele kiriku reorganiseerimie projketi, milles oli ka ettenähtud ühislaeka rajamine hoolekande eesmärkidel. 1549. aastal loodi ühislaeka kõrvale Tallinna preestrilaegas, mille baasil kujunes hiljem välja linna konsistoorium. Laeka liikmemakse pidi kasutatama vaeste kirikuõpetajate ja õpilaste, pastorite leskede ning laste toetamiseks. Kolmandana
26. märts esindajate nõudmiste toetuseks. 30. märts Vene Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 23. mai Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva valimised. 18.–21. juuni I Eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas, sellel valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. 1. juuli Maanõukogu tuli Toompeal kokku. Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid 2. juuli esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). 3.–4. juuli Eesti rahvuskongress Tallinnas. Maanõukogu moodustas Eestimaa valitsemiseks ja reformide elluviijaks 20.–21. juuli Maavalitsuse. 29. september – Sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. 8. oktoober 27
Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe
Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli aastatel 19171918 Konstantin Päts. Maanõukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus, mis koosnes komisjonidest. Poliitiliste pingete ajutine leevendumine: Rahvakongress, Rahvuskongress, enamluse taandumine, Eestimaa nõukogude täitevkomitee, munitsipaalvalimised: Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). Eestimaa nõukogude täitevkomitee- 1917. aastal Eestimaal moodustatud tööliste, Eestimaal viibinud Venemaa sõjaväeosade ja Balti laevastiku sõjaväelaste, ametiühingute, kodanikeühenduste ja maatameeste nõukogude täitevvõimu organ. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee teostas kontrolli Eestimaal moodustatud
riiki? Nii, et inimestel oleks õigus ja võimalus vabalt valida, millisele neist nad alluda tahavad. Eestis leidub paiku, kus ringi käies tundub, et mingil määral on nii ju praegugi (riigi asemel korjab makse maffia). Eesti territooriumil võiks korraga toimida mitu riiki, et kodanik saaks valida, kellelt valitse- misteenust osta. Iga inimene määratleks end täisealiseks saades ühe valitsemisturul tegutseva riigi kodanikuna, valiks sealset parlamenti (ja kohalikke omavalitsusorganeid), täidaks argielus selle riigi seadusi, teeniks selle riigi sõjaväes, maksaks makse sellele riigile. Kui keegi (näiteks mõne teise riigi kohtutäitur) teda kimbutama tuleks, kutsuks ta appi oma riigi politsei. Kindlad protseduurid peaksid olema ka ühe riigi alt teise alla üleminemiseks, kui senine valitsemis- teenuste pakkuja näiteks põhjendamatult makse tõstab. Sellises olukorras oleks igaüks oma riigi kodanik hea meelega, sest see oleks ju tema teadlik valik
annaabi.ee 
