· 1934-36 Arstide · Majaomaike · Agronoomide · Meierite · Ametnikkude · Rohuteadlaste · Insenerikoda · Tööliskoda · Kalandus · Õpetajate koda · Kodumajandus · Ühistegevuskoda 11. Kultuurautonoomia Rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid. 12. Kultuurkapital Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele. Nõukogude aeg (1940/44-1990) 1. Riigivõim ja -valitsus konstitutsiooni järgi · Kõrgeim võim EKP (NLKP) I sekretär · Riigivõimuorgan ENSV ülemnõukogu ja selle presiidium, esimees oli formaalne riigipea (1940-1992) · Valitsusorgan ENSV Rahvakomissaride nõukogu 1940-46, pärast 1946 ministrite nõukogu (+
saj 70. aastateks jäi kogu Liivimaa Läti distriktis Rootsile vaid mõnikümmend adramaad. Kohalik aadel, selle koosseis mõnevõrra muutus – Rootsi riigis tulid ka mõnest võõrrahvusest aadlikud, aga üsna kiiresti sulandusid kohaliku saksa aadliga kokku. Seega siis majanduslik kandevõime suurenes – mõisate maavaldused kasvasid. Aga suurenes ka aadliomavalitsuse all. Just Rootsi võimukümnenditel kujunes välja Liivimaa rüütelkond, mis hõlmas kogu kohalikku aadlit, tähtsaimaks omavalitsuslikuks organiks kujunes maapäev. Ainult et kui Kuramaa maapäeval käisid kohale aadli esindajad (vt eelmine loeng), siis Liivimaa maapäeval käisid kõik rüütelkonna liikmed. Korraliselt käidi koos – esialgu iga 3a järel, hiljem igal aastal. Maapäevade vaheajaks valiti 12 maanõunikku (eluaegne tiitel) – maanõunike kolleegium, teostasid igapäevast kubermangu juhtimist. Rüütelkonna eesotsas täiendavalt veel maamarssal, kes
a. detsembrist kuni 1993.a. oktoobrini. Maakonnas valiti samuti otseselt volikogu, kuid maavanem oli samas ka riigi esindaja maakonnas, ehkki kandidatuuri esitas maavolikogu. Enne II Maailmasõda toimis Eestis nö. segasüsteem, sest maakogu valiti valdade ja linnade esindajate poolt, mitte otsestel valimistel. Sarnane süsteem on praegu Hispaanias ja Islandil. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt ei loeta tasandit omavalitsuslikuks, kui esinduskogu ei valita üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel ning kui ta ei moodusta ise vabalt täitevorganit. Seega ka kõik juhtumid, mil haldusüksuses on mistahes kombinatsioonis ühitatud riiklik ja omavalitsuslik haldus, pole harta mõttes omavalitsused. Islandil, Suurbritannias ning Šveitsis asendab väikestes haldusüksustes volikogu rahva üldkoosolek.
Riik tugineb oma ülesannete täitmisel paljuski nendele struktuuridele ja on seega huvitatud viimaste arengust. Mitteriiklike formaalsete struktuuride arengut mõjutab riik nende moodustamise põhimõtete ja tegevuse õiguslike aluste määramise kaudu. Riik võib delegeerida üksikuid avalik-õiguslikke funktsioone mitteriiklikele formaalsetele struktuuridele, täiendades riiklikku juhtimist omavalitsusliku juhtimisega. Kõige kaalukamaks selliseks omavalitsuslikuks lüliks on kohalikud omavalitsused, kelle asend on põhiseaduslikult määratud. Kõrvuti kohalike omavalitsustega kuuluvad demokraatliku ühiskonna struktuuri kodanike mittetulundusühingud. Selliste ühenduste kaudu formeerub ja leiab sobiva rakenduse isikute ühishuvi, samuti saab viimane mõjusama väljenduse ühiskonna asjade korraldamisel. Põhiseaduses ja seadustes sätestatud korras osalevad kodanikud 78
Riik tugineb oma ülesannete täitmisel paljuski nendele struktuuridele ja on seega huvitatud viimaste arengust. Mitteriiklike formaalsete struktuuride arengut mõjutab riik nende moodustamise põhimõtete ja tegevuse õiguslike aluste määramise kaudu. Riik võib delegeerida üksikuid avalik-õiguslikke funktsioone mitteriiklikele formaalsetele struktuuridele, täiendades riiklikku juhtimist omavalitsusliku juhtimisega. Kõige kaalukamaks selliseks omavalitsuslikuks lüliks on kohalikud omavalitsused, kelle asend on põhiseaduslikult määratud. Kõrvuti kohalike omavalitsustega kuuluvad demokraatliku ühiskonna struktuuri kodanike mittetulundusühingud. Selliste ühenduste kaudu formeerub ja leiab sobiva rakenduse isikute ühishuvi, samuti saab viimane mõjusama väljenduse ühiskonna asjade korraldamisel. Põhiseaduses ja seadustes sätestatud korras osalevad kodanikud 78
annaabi.ee 
