Vabadussõda (valin töösse ülesanded juba tunnis lahendatud ülesannete seast) Mõisted: Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusliku võimu organ Maareform- maade ümber jagamine; riigistati mõisate maad, uute talukohtade loomine kultuuriautonoomia seadus- suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest; riigiasutuse natsionaliseerimine Millised oli Eesti välispoliitika peamised ülesanded 1920. aastatel? Riigi julgeoleku kindlustamine Mis iseloomustab Eesti sisepoliitikat 1920. ja 1930. aastate alguses? Eesti sisepoliitikat 1620. ja 1930. aastate alguses iseloomustab pidev võimude vahetus. Mitte üksik valitsuse ei suutnud võimul olla kauem kui 9 kuud. Nii noor riik nagu oli Eesti, tegi pidevalt oma
2. kõrgkultuur tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid, professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. rahvuskultuur rahva argielus ja pidupäevil avalduv pärimuslik aineline ja vaimne kultuur ja kombed, see näitab iga rahvuse omapära ja identiteeti, tegutsevad mitmed seltsid, ühingud, ringid rahvamajades, korraldatakse näitemänge ja muusikapäevi. kultuurautonoomia suurematel rahvusgruppidel on õigus luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsevad nende emakeelsete koolide, kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise ja juhtimise eest. 3. Allikas 12 a) "Iseseisvusmanifest" loeti esmakordselt ette 23.veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. b) Eesti Maapäev pidas vajalikuks kuulutada Eestimaa iseseisvaks, demokraatlikuks vabariigiks. c) Maapäev sai ennast maa ja rahva seaduslikuks esindajaks nimetada, sest 28.nov. 1918 kuulutas Maapäev end kõrgeimaks võimuks Eestis ja hakati püüdlema omariikluse poole
16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Ordu ja piiskopkondade kadudes hakkasid endised vasallid siinses riiklikus korralduses mängima järjest olulisemat rolli. Rüütelkondadena tuntud aadliühendused täitsid Eestis omavalitsuslikke funktsioone kuni Esimese maailmasõjani. Mõisate peatüübiks kujunes niinimetatud rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi. Tollal käis mõisate loomine ja hävitamine tihti käsikäes, sest 17. sajandi arvukad sõjad (Poola- Rootsi sõda, Rootsi-Vene sõda) laastasid ja hävitasid neid parajal määral. 18
KOALITSIOON – valitsusse kuuluvate erakondade liit OPOSITSIOON – erakonnad, mis ei kuulu valitsusse Eesti kultuurielu: Kultuurkapital 1925: - Hakkas jagama stipendiumeid ja preemiaid loovisikutele - Toetas olulisi kultuuriasutusi ja –ettevõtmisi Vähemus rahvaste autonoomia 1925: - Võeti vastu seadus, mis tagas vähemusrahvaste kultuuri püsimise ja edendamise - Neil oli õigus valida oma kultuurielu juhtimiseks omavalitsuslikke asutusi, mis arutasid ja otsustasid kõiki vastava kultuuri- ja hariduselu ning noorte- ja spordiliikumus küsimusi - Tegeldi emakeelsete koolide ja rahvuslike kultuuriasustusi ERM: - ERM loodi 1909. a Tartus - Eesti esemelise ja vaimse kultuuri säilitamiseks, eksplodeerimiseks ja uurimiseks - 1923. a avati endise Raadi mõisa peahoones ERM-i esimene püsinäitus Hariduse reformid: - Mindi üle emakeelsele õppele
Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presidendiks 1925-hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomis(suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise, juhtimise eest 01.12.1919-avati EV Tartu Ülikool 1938-asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesandeks oli teaduste edendamine, saavutuste tutvustamine, rahvuvaheliste sidemete avardamine 1918-asutati ühing Pallas, mille eesmärgiks oli kunsti edendada ja tutvustada MÕISTED Eesti Vabadussõjalaste Keskliit-asutatud 1929, vabadussõja veteranide liit, sekkus poliitikasse
Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid uued professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hoolitseti selle eest, et ka vähemusrahvused saaksid oma kultuuri arendada, kuid eelkõige arenes traditsiooniline Eesti rahvakultuur. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia. 24. Mis on kultuuriautonoomia? Kultuuriautonoomia on vähemusrahvustele antud luba, mis andis õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ülapidamise ja juhtimise eest ehk luba arendada siin ka vähemusrahvuste kultuuri. 25. Kes olid ja millega on silma paistnud: Jaan Poska Eesti riigimees. Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule. Konstantin Päts Eesti esimene president, paistis silma sellega, et korraldas Eestis riigipöörde ning kehtestas autoritaarse riigikorra. Viktor Kingissepp Eestimaa kommunistliku partei rajaja ja juht
Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskool-üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks,likivideeriti koolitüüpide paljusus,ühtlustati õppekavad. INIMESED-J. Laidoner - kindralmajor, Vabadussõja kestel oli vägede ülemjuhataja. J. Pitka-tema initsiatiivil algas soomusrongide ehitamine. J. Poska-5-liikmelise delegatsiooni esimees, endine välisminister, kirjutas alla Tartu rahulepingule. J
liitmist · Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimiseks sai iiri päritolu George Browne, kes püüdis sõjaväeliste vahenditega reglementeerida kõiki eluvaldkondi. (Browne pooldas talurahva olukorra kergendamist ja koolihariduse edendamist) · 1783 laienes Eestile uus halduskorraldus asehalduskord (1783-1796), tekkisid uued maakonnad · Piiratakse rüütelkondade ja linnade omavalitsuslikke õigusi, kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades saavad kõik majaomanikud võrdsed õigused · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad · Pearahamaks laieneb Eestile, samuti hakatakse korraldama hingeloendusi · Mõisad kuulutati pärusomandiks · Riigivõimu ja balti aadli vahelise pingete teravnemise vältimiseks taastati pärast Katariina II surma (1796) n-ö endine valitsemisviis Rootsi aeg Eestis
elukutseliste kirjanike, muusikute kunstnike ja n?itlejate arv, tekkisid uued professionaalsed koorid, orkestrid ja teatrid.Samas traditsiooniline rahvakultuur ei h?vinenud. See just rikastus ja kaasaajastus.Linnades v?is n?ha palju ringe, organisatsioone , seltse, ?hinguid.T?navatel toimusid muusikap?evad ja paljud muud huvitavad tegevused. Rohkem hakkasid tegutsema ka koorid, kultuuri- ja haridusseltsid, tantsur?hmad ning taetrigruppid. 1925.aastast said suuremad rahvusgrupid ?iguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ?lalpidamise ja juhtimise eest. Haridus Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi t?ies ulatuses eesti keelele ?le ja korraldati p?hjalikult ?mber kogu hariduss?steem. Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline.Kehtestati 6-klassiline koolikohustus, ehitati palju uusi koolimaju, ?pikud tr?kiti eesti keeles. Riigi ja omavalitsuste eestv?ttel loodi ulatuslik
Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Sisse veeti peamiselt tööstusseadmeid, metalle, puuvilla ja kütuseid. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused. 10.peatükk kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuurielu edenes kiiresti. Kultuurikapital väljastas preemiaid kirjanikele,kunstnikele, sportlastele jne ja toetas olulisemaid kultuuri asutusi. 1925.aastast said suuremad rahvusgrupid õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste ülalpidamise ja juhtimise eest. Omavalitsuste loomiseni jõudsid sakslased ja juudid. Venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmisega kehtestati 6-klassiline koolikohustus, trükiti uusi õpikuid, laiendati koolivõrku. 1.detsembril 1919 avas uksed EV Tartu Ülikool. Hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning muusika- ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus.
Tänapäeval samamoodi, aga sellele on lisandunud ka sponsorid. 2. Seleta mõisted: kõrgkultuur, rahvakultuur, kultuurautonoomia. a) Kõrgkultuur - elukutselised kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arvu kasv. Tekkisid uued proffessionaalsed teatrid, koorid, orkestrid. Ei ole mõeldud massidele. b) Rahvakultuur - rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid- c) Kultuuriautonoomia - suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste (teatrid, raamatukogud) asutamise, ülalpidamise ja 16 juhtimise eest. (Juudid ja sakslased Eestis kahe maailmasõja vahelisel perioodil). 3. Milline reform pani aluse põhiharidusele, milline kõrgharidusele? Põhiharidusele kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Kõrghariduse aluseks avasid Ülikoolid oma uksed. 4. Kuidas arendati rahvusteadusi?
detsembri 1990. a resolutsiooniga nr 45/166 heaks*9 advokaaditöö põhiprintsiibid*10, kutsudes liikmesriike neid arvesse võtma oma riiklikus seadusandluses ja praktilises töös. Põhiprintsii- pide preambuli kohaselt on ette nähtud kõikide isikute inimõiguste ja põhiliste vabaduste piisava kaitse tagamine, et igal isikul oleks võimalik saada kutseala sõltumatu esindaja käest õigusabi. Põhiprintsiipide § 24 sätestab: „Advokaatidel peab olema õigus ühineda ja moodustada omavalitsuslikke kutseliite. Kutse- liidu täidesaatva organi peavad valima liidu liikmed ja see organ peab täitma oma ülesannet välise vahele- segamiseta.“ Paragrahv 25 kohaselt peetakse oluliseks advokaatide kutseliitude ja valitsuste koostööd, et tagada kõigile tõhus ja võrdne õigusabi kasutamine. Vabariigi president Lennart Meri rõhutas oma kõnes Eesti Advokatuuri 75. aastapäeva aktuskontserdil 8
1840- loodi uus talurahva seadus Liivimaal, täiendati 1849, 1860 täiendati veel. Eestimaal 1856 uus talurahva seadus, Saaremaal 1865. Uued seadused keelasid talumaid mõisastada; lõid eeldused üleminekuks raharendile ja talude päriseks ostmisele; kehtestasid maarahva jaoks tänapäevaseid tsiviilõigusnorme. Talupoeg oli uue seaduse kohaselt vaba. Ta võis minna kuhu tahtis, mõisnik ei olnud temast enam huvitatud. 1866 vallaomavalitsuse seadus, millega suurendati talurahva omavalitsuslikke õigusi ja eraldati talurahvas mõisahärra võimust. Kohaliku õiguse allikad olid äärmiselt mitmekesised. Allikad olid oma sisult ja päritolult kooskõlastamata. 1830.a alustati kohaliku õiguse kodifitseerimisega (Samson von Himmelstierna). 1845 Balti seaduste kogu- kaheköiteline. I köide sisaldas seadusi valitsusasutuste kohta, kohtuasutuste ja ka kiriku asutuste kohta. Talupoegade kohta käivaid asutusi ei olnud mainitud. II köide sisaldas seisuste mitmesuguseid õigusi ja eesõigusi
``Balti Eraseadus`` Nikolai I hakkas Venemaal läbi viima õiguse kodifitseerimist, see mõjutas ka Eestit. Plaaniti viieköitelist seadustekogu: I köide 1846 kohalike ametiasutuste korraldused. II köide 1846 aadlikke, vaimulikke ja linnakodanikke käsitlev seadusandlus. III köide 1865 Balti Eraseadus (BES) koondati muud tsiviil- ja eraõiguslikud normid. Koostas õigusajaloolane Bunge 1856-1864, jõustus 1865 1866 Baltikumi valla omavalitsusseadus. See suurendas talurahva omavalitsuslikke õigusi. 1870 Venemaal vastu võetud Vene Linnaseadus. Hakkas kehtima 1877- 1878. Linnades hakati valima kolmeks aastaks haldusorganeid. 20.Veneaegse Eesti talurahvaõigus: 1721 a. Sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel rahuleping, mille järgi Eesti- ja Liivimaa läksid Vene võimu alla. Baltikumis kehtis eriline Ida reziim, kus võim kuulus sakslastele. Tekkisid 2 kubermangu: Eestimaa k. ja Liivimaa k., elanikkonnaks vaimuliku, aadlikud, linlased ja talupojad. Veneaegne talurahvaõigus: 18 saj
2. Kohaliku omavalitsuse ülesannete liigid 2.1.Ülesannete monism ja ülesannete dualism monistlik mudel: KOV on kohustatud oma territooriumil täitma kõiki avalikke ülesandeid oma vastutusel, kui seadus ei sätesta teisiti. S.t, et KOV üksus pole üksnes spetsiifiliste omavalitsuslike ülesannete kandja, vaid täidab kohapeal ka kõiki riiklikke ülesandeid. dualistlik mudel - selle mudeli kohaselt tuleb KOV ülesannete osas eristada: 1) omavalitsuslikke ülesandeid (OV-likud ülesanded kuuluvad KOV omapädevus ehk olemuslikku pädevusse) 2) riiklikke ülesandeid (riiklikud ülesanded pannakse KOV-le seadusega ja nad kuuluvad ülekantud pädevusse) 2.2. Ülesannete liigitus põhiseaduses § 154 lg 1: kohaliku elu küsimused kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja korraldamisel on KOV-l universaalpädevus. Ülekantud pädevus (riigielu küsimused) moodustub seaduse alusel (seaduse reservatsioon) või riigi ja KOV kokkuleppe korras
Kuningas asus taotlema ka meretaguste valduste senisest tihedamat integreerimist. Just Karl XI valitsusaeg on andnud põhjust ,,vana hea Rootsi aja" mälestuseks eesti rahvatraditsioonis. Võrreldes Rootsis läbiviidud reduktsiooniga kulges mõisate tagasivõtmine Baltikumis märksa leebemas vormis. Senised mõisaomanikud jäid edasi rentnikeks ja seda küllalt soodsatel tingimustel. Oluliselt piirati rüütelkondade omavalitsuslikke õigusi. Reduktsiooni lõppedes oli riigi käes 83% Liivimaa ja 54% Eestimaa maavaldusest. Riigi tähelepanu ja kaitse all muutus kroonutalupoegade olukord märkimisväärselt paremaks. Talupoegade sunnismaisus jäi püsima nii kroonu- kui eramõisates. Suur Põhjasõda 15-aastasena kuningaks tõusnud Karl XII [16971718] seisis silmitsi tugeva Rootsi-vastase koalitsiooniga. Selle keskseks figuuriks sai August II Tugeva nime all Poola kuningaks [1697
annaabi.ee 
