3) Kuidas said alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid? Keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. (Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest.) 4) Mille poolest erinevad volitatud delegaat ja diskreetne esindaja? Volitatud delegaat Diskreetne esindaja Saadik on vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele Saadikud on rahva täievolilised esindajad, kes antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda kuni järgmiste valimisteni tegutsevad oma võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. parema äratundmise kohaselt.
eralduda. Ta ei hävita, ei türanniseeri, kuid ta nõrgendab inimesi ja juhmistab neid. Kuna tänapäeva inimesed ei tea päris täpselt, mis nad tahavad, siis on valitseja võtnud eesmärgiks rahuldada inimeste vastandlikke soove korraga. Nii mõtlevad inimesed välja endale ühe hooldaja, kelle kätte nad kogu oma elu annavad. Nad on küll isiku isiku võimu all, kuid nad tõdevad endale, et nemad on ta valinud. Raske on mõista, kuidas inimesed, kes on täielikult loobunud omavalitsuslikest traditsioonidest, peavad siiski oskama välja valida igati sobivaid riigijuhte. Kui juba despootlik või absolutistlik valitsus on kord võimul, siis peale selle, et see hakkab kodanikke rõhuma-pikapeale hävitab ta inimestes ka paljud põhilised humanistlikud vaimuomadused. Tänapäevbal ei ole ükski valitseja küllalt osav ja tugev, et ehitada despootlikku süsteemi mingitele põüsivatele erinevustele
Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole oma mandaadiga seotud. EDASINE ARENG Ka keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks kaasaegse linna omavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Suurbritannia parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski vaid teatud elanike gruppide, mitte kogu rahva esindused. Demokraatia kujunemine on ajaloos läbinud pika tee. Kuigi keskaeg andis demokraatia arengule vähe, sündis õigusriigi idee ühe legendi järgi just sel ajal. Ludvig I Vaga, Frangi
õigusi ei kaitstud. Näiteks tegi rahvakoosolek otsuse hukata filosoof Sokrates. Ka keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus. Euroopas vabaduse ja demokraatia kujunemisel on seega oluline osa olnud suurmaaomanike sõltumatusel valitsejatest ja suurtel õigustel, mida nõuti kuningatelt. 17
Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. [Ka keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus.] Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid välja tuldi esindusdemokraatia
annaabi.ee 
