Liivimaal 1747 a. , Eestimaal 1756 a, Saaremaal 1741 aastal. 18.saj. I poole Eesti- ja Liivimaad iseloomustab õiguslik segadus Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastumist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist Rootsi aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks Vene võim ei tegelenud 18 saj. I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset Esialgu üritasid talupojad kasutada varasemaid ,seaduslikke teid, päärdudes kaebustega mõisnike peale Peterburi võimude poole Riigivõim tugines aga rüütelkondade seisukohavõttudele Ajalookirjanduses on omistatud suur tähtsust nn. Roseni deklaratsioonile(1739a.). See oli Liivimaa rüütelkonna vastus riigiasutuse järelepärimisele talurahva õigusliku olikorra kohta seoses Vohnja möldri Jaani kaebusega mõisniku omavoli pärast
kapitulatsiooni üks tingimusi, kulus terve sajand, enne kui Aleksander I Tartusse 1802. aastal taas ülikooli rajas. Mis muutused toimusid Eestis Vene aja saabumisega? Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastamist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist, Rootsi-aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks. Vene võim ei tegelnud 18. sajandi I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist. Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset. Esialgu üritasid talupojad kasutada varasemaid, seaduslikke teid, pöördudes kaebustega mõisnike peale tsaarivõimude poole. Riigivõim tugines aga rüütelkondade seisukohavõttudele. Ajalookirjanduses on omistatud suurt tähtsust nn Roseni deklaratsioonile (1739). See oli Liivimaa rüütelkonna vastus (deklaratsioonil oli maanõunike kolleegiumi resideeriva liikme Otto von Roseni allkiri) riigiasutuse järelepärimisele talurahva õigusliku
- Tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti, hiljem ka Läti Kuramaa A. Eestimaa/Tallinna kubermang (Põhja-Eesti) B. Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) C. Narva kuulus Peterburi kubermangu koosseisu Baltisaksa Läänemereprovintsid: - Baltisakslaste jaoks piirkond Läänemereprovintsid (Eesti ajald ja hiljem ka Kuramaa), kus kehtis nn Balti erikord: 1. Baltisaksa aadli ja kodanluse (linnade) seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsuskorraldus) 2. Väljendus halduses, õiguses, majanduses, kultuuris ja luteri kirikus & saksakeelne asjaajamine Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: Ajaline areng: 1. Balti erikorra kõrgaeg 1721-1783 - tegelik pärisorjuse ajastu (17.-) 18.saj 2. Asehalduskord 1783-1796 - Venemaa üldine kubermangureform 1775 laiendati Läänemereprovintsidesse: 1. Põhja-Baltikumis seisuslike omavalitsusõiguste järsk (ajutine) piiramine 2
Taust: Ting-institutsiooni alusel areng Rootsis varauusajal välja nelja seisuse riigipäev (1617) aadel,vaimulikkond, kodanlus ja talupojad, säilis läbi kõikide ajastute kuni (1866). Esialgu väga edumeelne, aga 19.sajandil juba anakronistlik (seisuslik ühiskond on likvideerunud ja kujunenud ümber klassiühiskonnaks, seetõttu rahva enamus ei olnud esindatud riigipäeval). Tingi mõju teistes valdkondades: sõltumatu kohtukorraldus ja kohalik omavalitsuskorraldus. Rootsi 19.sajandi sisepoliitika arengu kontekst Rootsi ühiskond 19.sajandi alguses: aadel ja 1/2% kirikuõpetajaid alla 1%, kodanlus 2% (privileegid), talupojad 50%. Välja jäi keskklass, mitteaadli eliit, maata maaelanikud, renditalupojad, töölised. Ettevõtlusvabaduse kehtestudes oli veider, et piirangud jätkusid poliitika alal (nt kodalud kui eraldi seisus). 1809. aasta põhiseadus jättis riigipäeva struktuuri endiseks
Erandid: 1) Iirimaa on ametlikult dominioon, aga ei tunnista Suurbritannia kuninga ülemvõimu (taotleb iseseisvust). 2) India ei saa dominiooni staatust. Suurbritannia kuningas on India keiser. Kohapeal on asekuningas. Esialgu India oli kuulunud kompaniile. 1858 sai India Suurbritannia kroonikolooniaks. 1877a sai Viktoriast India keisrinna. 1885 luuakse India Rahvuskongress, mille eesmärgiks on India omavalitsuskorraldus (1906 - ... ). Iseseisvusliikumine 1920-30'tel: vägivallatu Gandhi, Nehru. 1935a jõustub India omavalitsusakt (põhiseadus): parlamentaarne omavalitsus provintsides. India saavutab 1947a iseseisvuse. 3) Ülejäänud koloniaalimpeerium, kus ei toimu erilisi muutusi (NB! Päriselanikud integreeritakse paremini koloniaalühiskonda kui Prantsuse asumaades). Suurbritannia hiilgav koloniaalajastu on jäänud seljataha. Suurbritannia ei ole
annaabi.ee 
