Venestus tähendas venemaa seaduste kehtestamist eestis: 1887-1892 Viidi läbi tähtsamad venestusreformid: Haridusreform (koolid venekeelseks) Politseireform (riikliku korrakaitse loomine) Kohtureform (vene kohtusüsteemi kehtestamine) Venestamise tagajärjed: 1. Suurem kahju tuli rahvahariduses, kus nõuti venekeelset õpet alates 3. Külakooliklassist. Kirjaoskus langes selle tagajärjel 98% - 80%-ni. 2. Teisalt oli venestamine eestlastele ka kasulik Saksa soost omavalitsusametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele said eestlased, kes olid küll ära õppinud vene keele kuid säilitanud oma rahvusliku vaimu. Paljudes linnades tulevad võimule eestlaste linnavalitsused (Valga 1899; Tallinn 1904; Pärnu 1911). Eesti 20.sajandi alguses. 20 sajandi alguses kujunes välja Eesti poliitika (poliitiline jaotus) (missugune tänapäeval?) 1. KONSERVATIIVID pooldasid kõike vana traditsioonid. (baltisaksa omavalitsustegelased) 2
Tseme koolituse puhul säilib 10-ks päevaks keskmine palk ja 20.ks miinimum palk. Tööalase koolituse puhul säilib 14 päeva keskmine palk. Lõpparve tuleb maksta töölepingu lõppemise päeval. Palgast võib kinni pidada: Tulumaks, tööstuskindlustusmakse, alimendid, pensionikindlustus. Tasu välja töötamata puhkepäevade eest. Puhkuseseadus. Puhkuseliigid. On olemas põhipuhkus (28 päeva). Pikendatud põhipuhkus, riigi ja omavalitsusametnikud ja alaealised. (35 päeva). Pedakoogid (56 päeva). Lisapuhkus, allmaatööd, tervistkahjustav töö, kollektiivlepinguga antud lisa, vanemapuhkused. Sünnitus ja raseduspuhkus. Lapsendaja puhkus (70 päeva). Lapsehoolduspuhkus: 3aastat. Täiendavad lapsepuhkus (3- 6 päeva). Palgata puhkus üldise kokkuleppe küsimus. Puhkust antakse võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Puhkuse katkestamine toimub üldjuhul kokkuleppel
Villem Reiman, kelle hulgast kasvas hiljem välja ka uus rahvusliku ärkamise laine. Seltsiliikumine seevastu elas üle tohutu tõusu. Asutati massiliselt uusi seltse – põllumeeste, laulu- ja mängu-, karskus-, tuletõrje jm. Oluliseks üle-maaliseks keskuseks sai Eesti Üliõpilaste Selts , mille tunnusvärvidest (sini-must-valge) said hiljem ka Eesti rahvusvärvid. (4.juunil 1884 õnnistati lipp) Kokkuvõttes venestuse tagajärjed olid eestlastele pigem kasulikud – saksa soost omavalitsusametnikud aeti minema ja asemele tõusid juba eestlased, kes olid sunnitud ära õppima vene keele. See toob kaasa linnavalitsuste mineku eestlaste kätte (Valga 1899; Pärnu 1911) Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Põllumajanduses mindi mõisamajanduselt üle turumajandusele ja palgatöö kasutamisele. Valitsevaks sai maal piimakarjandus. Tööstusliku pöörde käigus rajati Eestisse hulgaliselt uusi vabrikuid. Tööstuskeskusteks kujunesid Tallinn ja Narva, kuid ka Pärnu
annaabi.ee 
