maksude kindlaksmääramine, eelarve vastuvõtmine, laatade ja turgude lubamine, maakonna kohtuasjade algatamine, maavalitsuse ametnike koosseisu kinnitamine jne. Volikogu juhatajaks oli maavanem. Maavanemale pani seadus kahesuguse ülesande. Ühelt poolt oli ta keskvalitsuse kohapealne esindaja, teiselt poolt aga maakondliku omavalitsuse juht. Maavanem määrati ametisse vabariigi presidendi poolt, kes allus siseministrile. Maakonna omavalitsuse juhina kuulus tema võimkonda maakonna omavalitsusametnike ametissenimetamine, maavolikogu koosolekute kokkukutsumine ja päevakorra koostamine ning valdade järelevalve. 1940 toimusid viimased maavolikogu valimised. Viimase maavolikogu ja - valitsuse volituste aeg lõppes samal aastal nõukogude okupatsiooni ja kommunistliku riigipöördega, mille tulemusel muutusid maavalitsuste koosseisud ja nende töö sisu täielikult. Linna - ja maavolikogud saadeti laiali presidendi dekreediga
2003. aasta 12. detsembrist kannab nime Eesti Omavalitsusliitude Vanematekogu. Linnade Liit tegutseb "Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse" alusel. Liidu ülesannete täitmist rahastatakse liikmemaksudest ja seaduses ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest. 10 Eesti linnade liidu välisuhted täna Eesti Linnade Liidu välissuhete eesmärgiks on liidu väliskoostöö ja sõprussidemete arendamine, omavalitsusametnike nõustamine ning nende teadmiste ja ametioskuste täiendamine. Nende eesmärkide täitmiseks tegutseb ELL-i büroo oma liikmete aktiivsel kaasabil ennekõike kahes valdkonnas: lüüakse kaasa rahvusvaheliste omavalitsusorganisatsioonide töös ning arendatakse koostööd teiste maade omavalitsusorganisatsioonidega. 1925. aastal võeti ELL Rahvusvahelise Linnade Liidu (praegune Rahvusvaheline Kohalike Omavalitsuste Liit - IULA) liikmeks, liikmeksolek taastati 1995. aastal. 2001
a-st Eesti Maaomavalitsuste Liit) 1940 likvideeris ENSV Valitsus õigusvastasel mõlemad organisatsioonid KOVi teenistus Eestis puudus eraldi KOV teenistuse seadus. Seda asendasid mitmesugused KOV alased seadused ja KOV esinduskogude määrused. Omavalitsusteenistujad jagunesid 2 gruppi: 1)KOV-de esinduskogude poolt valitavad omavalitsusteenistujad (KOV-ga avalik-õiguslikus vahekorras) 2) kõik ülejäänud omavalitsusteenistujad (KOV-ga eraõiguslikus vahekorras). 1937/38: pea kõik omavalitsusametnike ja teenijate õigused ja kohustused ühtlustati riigiteenijate õiguste ja kohustustega. Riiklik järelvalve 1919. a: omavalitsuste ajutise järelevalve seadus järelevalve teostamisel juhinduti kohtuliku kontrolli printsiibist: järelevalveinstantsid pidid KOV-de õigusvastaste aktide tühistamiseks pöörduma halduskohtusse. 1934. a: mindi üle veto- e. keeluprintsiibi rakendamisele: riiklikku järelevalvet teostav organ võis
1940 likvideeris ENSV Valitsus õigusvastasel mõlemad organisatsioonid. 6. Kohaliku omavalitsuse teenistus Eestis puudus eraldi KOV teenistuse seadus. Seda asendasid mitmesugused KOV alased seadused ja KOV esinduskogude määrused. Omavalitsusteenistujad jagunesid 2 gruppi: 1) KOV-de esinduskogude poolt valitavad omavalitsusteenistujad (KOV-ga avalik-õiguslikus vahekorras); 2) kõik ülejäänud omavalitsusteenistujad (KOV-ga eraõiguslikus vahekorras). 1937/38: pea kõik omavalitsusametnike ja teenijate õigused ja kohustused ühtlustati riigiteenijate õiguste ja kohustustega. 7. Riiklik järelevalve kohalike omavalitsuste üle 1919. a: omavalitsuste ajutise järelevalve seadus järelevalve kuulus linna, maakonna, valla ja alevi omavalitsuste tegevuse seaduslikkuse üle siseministri võimkonda. Järelevalve teostamisel juhinduti kohtuliku kontrolli printsiibist: järelevalveinstantsid pidid KOV-de õigusvastaste aktide tühistamiseks pöörduma halduskohtusse. 1934