Eesti iseseisvumine
Tihti olid valitsusvahetused tingitud erakondlikest
huvidest ja see tekitas rahva seas meelepaha.
Ohtu riigile kujutasid Nõukogude Liidu poolt toetatud kommunistid, kes kasutades
populaarsuse võitmiseks ära majandusraskusi, kutsusid üles kehtivat riigikorda
kukutama. 1924. aasta 1. detsembril tegid kommunistid ebaõnnestunud
võimuhaaramiskatse. Mäss aga kujunes kommunitide jaoks hävitavaks, nende
populaarsus rahva seas langes pea olematuks. Välisoht sundis mõneks ajaks
erakondi omavahelisestest lahkhelidest loobuma ja seetõttu suurenes 1920.aastate
teisel poolel sisepoliitiline stabiilsus
Suur kriis
1929.a. alanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas kõigepealt põllumajandust.
Vähenes võimalus eksportida põllumajandustoodangut välismaale ja seetõttu tekkis
toodangu ülejääk, mis tõi kaasa põllumajandussaaduste hinnalanguse. Talude
sissetulekud vähenesid. Raskused tekkisid ka tööstuses, rahva ostujõu
vähenemisega seoses tekkisid turustamisraskused
annaabi.ee 
