Suurt rolli mängib Maltas põllumajandus. Kogutoodangust umbes 28 protsenti eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Eksport toob Maltale kasumit, igaastaselt, umbes 175 miljonit dollarit, mille alla kuulub ka rõivaste, transpordi vahendite, eriti laevade eksport. Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad, on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. Vähesel määral kasvatatakse ka, põhiliselt omatoodanguks ja kaubavahetuseks, kodulinde, küülikuid, veisi, kitsi ja lambaid. Põhiline sissetuleku allikas on aga riigile kuuluv laevade remondi sadam, kus võõrriigi, karidele sattunud, laevad ennast parandada lasevad. Ning see on väga kallis ettevõtmine. Väga oluline sektor on ka turismindus, mis tõi aastal 2002, Malta riigile kasumit 568 miljonit dollarit. Malta importkaubandus partnerid on Itaalia, Suurbritannia, Usa ja Saksamaa. Imporditakse enamasti keemiat, tooraineid, kütust ja toitu.
Suurt rolli mängib Maltas põllumajandus. Kogutoodangust umbes 28 protsenti eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Eksport toob Maltale kasumit, igaastaselt, umbes 175 miljonit dollarit, mille alla kuulub ka rõivaste, transpordivahendite, eriti laevade eksport. Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad, on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. Vähesel määral kasvatatakse ka, põhiliselt omatoodanguks ja kaubavahetuseks, kodulinde, küülikuid, veisi, kitsi ja lambaid. Maltal pole metsa ja puid kasvab siin napilt. Maltas on metsa vaid 1,1%, seega metsamajandusega seal ei tegeleta. Viimasel ajal on Malta majandust arendanud ka filmitööstus, kus aastas filmitakse mitu suure eelarvega filmi, mis toob suure kasumi Maltale. Põhiline sissetuleku allikas on aga riigile kuuluv laevade remondisadam, kus võõrriigi,
annaabi.ee 
